Põhimõtteliselt tasub alati enne laenata kui
kõhu kõrvalt kogutud tagavarasid kulutama asuda. Omaette
küsimus on see, millistel tingimustel laenatakse ja kas laenuraha ka
otstarbekalt kasutatakse. Igal laenamisel on alati piirid, milles laenaja veel
oma usaldusväärsuse säilitab.
Eestis on laialt
levinud arusaam, et kui valitsuse laenukoormus on teiste riikidega
võrreldes sisuliselt olematu, siis on meil justkui hädapidur ja
esmaabikott alati käeulatuses. See ei pruugi aga nii olla.
Miks, kui meil on ju praegu vähe laenu
võetud?
Kui Eesti riigi kui terviku laenukoormust
kokku arvestada, peame valitsuse võlgadele liitma kohalike
omavalitsuste, kõikide äriettevõtete ja eraisikute
võetud laenud. See lõpptulemus pole enam kaugeltki nii roosiline.
See seab meile ka piirid uute laenude võtmisel.
Tähtsaim
on aga see, et ükskõik mida ja millises vormis praegu riik ette
võtab, see kõik peab olema arusaadav, läbipaistev ja
usaldust äratav eri finantsinstitutsioonide jaoks väljaspool Eestit.
Kui rahvusvaheline usaldusväärsus kaob, siis võib
juhtuda see, mis on praeguseks juhtunud Islandil, kus kogu maa vajub aina
sügavamasse kriisikuristikku.
Kui kõik
krediidikraanid on üpris kinni keeratud, kas Põhjamaade
Investeerimispank (NIB) annab Eestile laenu?
Rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide – nagu Euroopa
Investeerimispank peakontoriga Luksemburgis, EBRD Londonis, CEB Pariisis ja NIB
Helsingis – peaülesanne on rahastada selliseid investeeringuid, mida
erakätes olevad pangad ei suuda või ei taha finantseerida. Reeglina
on need laenud kommertspankadega võrreldes palju pikemate tagasimaksmise
tähtaegadega ja riske jagatakse koostöös mõne teise
rahastajaga.
Samas ei ole NIB arengupank ega abiorganisatsioon.
Vastavalt põhikirjale rahastame me investeeringuid ainult
projektipõhiselt. Kuigi NIB ei maksimeeri oma teenitavat kasumit, on
meilt saadava laenu hind siiski vastavuses konkreetse projekti
riskitasemega.
Eelkõige on meie panga huviorbiidis suured
infrastruktuuriprojektid – energeetika, transport ja logistika;
keskkonnaprojektid, aga ka innovatsioon ja tehnoloogia areng.
NIB president Johnny Åkerholm rääkis
hiljuti Balti arengufoorumil Kopenhaagenis, et pangad väldivad uusi riske,
kuid see kartus laenata lööb reaalmajanduse probleemide kaudu neid
endid. Mida siis teha? Riik ei saa ju anda pankadele käsku, et laenaku
rohkem.
Mõnes mõttes ongi tegemist suletud
ringiga. Pank, muidugi juhul, kui tal endal juhtub raha olema, ei anna
tavaliselt laenu, kui ta peab riske liiga suureks. Kui ettevõtted laene
enam ei saa, lakkavad investeeringud ja/või osa ettevõtetest
lõpetab kas häda sunnil või vabatahtlikult oma tegevuse.
Selline olukord suurendab pankade jaoks riske omakorda veelgi.
Kui
pankade klientidel läheb halvasti, läheb varem või hiljem
halvasti ka pankadel endil.
Riskihirm on otseselt seotud usalduse
puudumisega nii oma praeguste kui ka tulevaste klientide kui ka teiste pankade
vastu.
Üks võimalus suletud ringi lahti murdmiseks
võiks olla riiklike investeeringute suurendamine, eelkõige
sellistesse infrastruktuuridesse, mis kõigile arusaadavalt aitavad
tulevikus Eesti konkurentsivõimet parandada. Laenuraha võiks just
siin
meile appi tulla.
Åkerholmi kõnes on
üpris kõva annus pessimismi.
Arvan, et ta on
pigem realistlik. Åkerholmi tasub kindlasti tähele panna. Soome
viimase lama ajal töötas ta olulisel kohal Soome Pangas, hiljem oli
Soome rahandusministeeriumi asekantsler ja vastutas Soome eurole ülemineku
projekti eest. Ta tunneb makromajandust väga hästi.
Kuid
temagi on napisõnaline, sest praegune majanduskriis on ainulaadne. Mullu
suvel alanud finantskriis püsis kuni selle aasta sügiseni pelgalt
rahandussektoris. Viimase kahe kuuga on ta aga levinud globaalsele majandusele.
Sellist kriisi, kus kõik maad ja valdkonnad on samal ajal ühel
või teisel moel nakatunud, pole varem nähtud.
Miks on kriis nii hulluks paisunud?
Praegu ei
usalda keegi kedagi. Pangad ei usalda teisi panku ega oma kliente. Riskid on
suured ja laenukraanid keeratakse kinni või on laenu hind väga
kõrge. Paljud ettevõtted on aastaid järjest oma laenusid
refinantseerinud, s.t kui üks laen lõpeb, võetakse uus
peale. Nüüd ollakse järsku seisus, kus enam uut laenu ei saa.
See pole mitte Eesti häda, vaid probleem igal pool mujalgi.
Lisaprobleeme tekitab veel paanika ja massipsühhoos. Isegi kui asi ei
ole nii hull, aga piisavalt suur hulk inimesi arvab, et kohe läheb
väga hulluks, siis see halvendab kohe tegelikku olukorda.
See
tähendab, et investeeringuid ei tehta, laene ei anta, info ei liigu ja
turud ei tööta.
Teil on aastaid kogemust nii
Hansapanga nõukogu liikmena, Eesti Energia ja Statoili siinse juhina
ning NIBst. Mis on praegu Eesti suurim põhimõtteline
majandusprobleem?
Minu arvates on meil kaks suurt ja
põhimõttelist muret, millel pole tegelikult
majandustsüklitega midagi pistmist, kuid käimasolev majanduskriis
võimendab neid veelgi.
Need on Eesti ekspordivõime ja
Eestisse tehtavad välisinvesteeringud.
Tänaseks peaks juba
kõigile selge olema, et valdav enamik kogu Eesti
taasiseseisvumisperioodi välisinvesteeringutest ei põhinenud meie
inimeste ainulaadsetel tööoskustel ega meie maa suurepärasel
asukohal, vaid eelkõige madalal kulubaasil. Odav
tööjõud, odav elekter, odav vesi jms, osalt ka Venemaalt
saadavad odavad ressursid ja materjalid. Kaasa aitas muidugi ka Eesti kuvand
maana, kus väga kiirelt võeti omaks vaba turumajanduse
põhimõtted.
Nüüdseks on see kõik
pöördumatult minevikuks saanud. Kõik kulud on
ettevõtjatele suurenenud ning suurenevad ka edaspidi,
töötajate tööviljakus on aga endiselt tagasihoidlik.
Mis on nüüd ja praegu need motivaatorid, miks
välisinvestor peaks oma raha siia tooma ja uusi töökohti
looma?
Riigi majanduse tasakaalustamise seisukohalt on
ülitähtis ekspordivõime püsimine. Mida ja kui suures
mahus suudame eksportida näiteks kümne aasta pärast? Äkki
peaks värske pilgu ja tänapäevaste uurimismeetoditega veel kord
üle vaatama Eestis leiduvad maavarad?
Nii et
teie hinnangul on Eesti majandushädad põhjustatud siin, mitte
saabunud koos üleilmse kriisiga?
Eesti majandus on
väike ja avatud, seega ka tundlik peaaegu kõikidele globaalse
majanduskeskkonna mõjutustele. Kohalikud probleemid,
ekspordivõime ja välisinvesteeringute puudus kollitaksid meid isegi
siis, kui ümberringi oleks kõik endiselt hästi.
Mida tähendab finantssektori usalduskriisi jõudmine
reaalmajandusse ettev&oti
lde;tetele ja tavainimesele?
Kriis on viimaste kuudega
reaalmajandusse jõudnud ja suure tõenäosusega kestab veel
järgmised kaks-kolm aastat. Kui Eestit peaks tabama ettevõtete
pankrottide laine ja välisinvestorid lahkuvad, on tõenäoline
et kaduvate töökohtade asemele niipea uusi ei teki.
Eesti valitsus räägib taas euro
kasutuselevõtust. Miks seda vaja on?
Kriisioludes on
alati parem kuuluda suure valuuta piirkonda. Eelkõige aitaks see
ära hoida kroonivastased spekulatsioonid. Eesmärk peaks olema eurole
üle minna nii kiiresti kui võimalik.
Kas
Eesti peaks ehitama oma tuumaelektrijaama? Oleks see üldse realistlik
projekt?
Tänases olukorras tuleks seda kindlasti
tõsiselt kaaluda. Olen veendunud, et see on realistlik projekt, kui
kaasaksime sinna ka teisi. Partneri valikul pole Eestile loogilisemat kui
Soome, kellel on ülikõva kogemus nii jaamade ehitamise kui ka
haldamisega.
Ka Leedu tuumajaama projektis tuleks Eestil
võimalusel osaleda, kuid selle projekti usaldusväärsus on
pärast mitmesuguseid takistusi oluliselt kahanenud.
Oma
tuumajaam oleks rohkem meie kontrolli all. Nagunii oleks see väga pikk
protsess, alates juba jaama kontseptsiooni väljatöötamisest.
Kas Nord Streami gaasijuhe saab teoks ning millised
oleksid selle mõjud Eestile?
Raske öelda. See
on mitmetahuline projekt, kus on omavahel põimunud energeetiline
varustuskindlus, suur poliitika ja suurriikide majandushuvid. Ja kuigi
tööd juba käivad, on minule siiani lõpuni ebaselge,
kuidas sellist suurejoonelist projekti rahastama hakatakse. Eesti
varustuskindlust ei paista see projekt oma praeguses lahenduses ei suurendavat
ega vähendavat.
Mis juhtub Eestis
lähiaastatel elektri hinnaga?
Tõuseb.
Põhjamaade Investeerimispank- Panga omanikud on viis Põhjamaad ja kolm Balti riiki.
- Annab raha kuni 50 protsendi ulatuses projektide maksumusest.
- Eestisse laenanud üle 215 miljoni euro.
- Klientide sekka kuuluvad näiteks Eesti Energia, Tallinna Sadam, Eesti-Soome merekaabli projekt, Eesti Raudtee, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna linn, Tallinna lennujaam, Fortum Tartu, Eesti Post, Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis, Tallinna Autobussikoondis.
- Laenuportfelli maht on ligi 13 miljardit eurot. NIB on laene andnud 39 riiki.
Gunnar Okk- 1991–1997 juhtis Eesti Statoili, oli Rootsi Statoili piirkonnajuhi asetäitja.
- 1997-1998 Tallinna Panga juhatuse liige ja arendusdirektor.
- 1998–2005 Eesti Energia juhatuse esimees.
- 2006–... Põhjamaade Investeerimispanga asepresident.
- Pikka aega oli Hansapanga nõukogu liige.
- 2004–... Tallinna Tehnikaülikooli vilistlaskogu juhatuse esimees.
- 2008–... Eesti valitsuse juures asuva Teadus- ja Arendusnõukogu liige.