Kuidas eestlased magavad?
Miks me magame?
Une funktsioonid on kehaline ja
vaimne taastootmine. Oluliselt on uni seotud ka mälu ja kehatemperatuuri
regulatsiooniga ja immuunsuse toetamisega.
Kui palju aega
eestlased oma elust maha magavad?
Rahvusvaheliste andmete
järgi magavad täiskasvanud inimesed keskmiselt seitse kuni seitse ja
pool tundi ööpäevas, lapseeas on uneaeg pikem,
üheksa-kümme tundi. Laias laastus magavad inimesed maha kolmandiku
oma elueast.
Kas eestlased magavad hästi või
halvasti?
Tõenäoliselt sama halvasti kui
ülejäänud eurooplased, võib-olla veel halveminigi. Kuna
halvasti magajate hulk moodustab umbes kümme protsenti elanikkonnast, on
see metsikult suur arv.
Mööduv unetus ehk see, et ei
jääda magama, ärgatakse öösel või varahommikul
üles, on meil suhteliselt loomulik nähtus. On teada, et ajutist
unetust esineb 30–50 protsendil elanikkonnast.
Hästi sage on see, et antakse endale vähe uneaega:
töötatakse pikad päevad ja magatakse viis-kuus tundi.
Väga-väga paljud inimesed ei ole rahul oma une kvaliteediga.
Kuidas muide mõjutab unenägude kvaliteet une
kvaliteeti? Õudusunenäod või erootilised unenäod
kindlasti annavad kuidagi tunda.
Ma ei usu, et see eriti
palju une kvaliteeti mõjutab.
Ühest brittide
uneuuringust selgus, et unetust esineb sagedamini madalama haridustasemega ja
vaesematel naistel. Kas selliseid sotsioloogilisi näitajaid võib ka
Eestis välja tuua?
Eestis ei ole selliseid
unehäirete uuringuid korraldatud, aga näitajad on väga sarnased
lääneriikide omadega. On teada, et alates 40. eluaastatest esineb
naistel unetust poolteist korda sagedamini kui meestel.
Unetust
kurdetakse seda rohkem, mida vanemaks inimesed saavad, aga siis on see seotud
ka kõikvõimalike haigustega.
Selline unetus,
et õhtul jääd küll magama, aga ärkad mitu korda
öö jooksul üles, on intelligentsete ja edukate inimeste
häda?
Inimesed, kes on väga hõivatud ja
töötavad palju, ärkavad tõesti sageli keset ööd
üles ja hakkavad oma töömõtteid mõtlema.
Öösiti ärkajatele tehtud uneuuringutes otsime aga pigem
kehalisi häireid ja me leiame neil üha enam uneaegseid
hingamishäireid ja rahutute jalgade sündroomi.
Mida see tähendab, et kui mul uni tuleb, hakkavad mu varbad
huugama?
See võibki tähendada rahutute jalgade
sündroomi, millele võivad lisanduda perioodilised
jäsemeliigutused une ajal, mis kogu aeg und katkestavad, kuigi sa sellest
ise ei pruugi midagi teada.
Rahutute jalgade sündroomi levimus
peaks olema viiel protsendi keskeas ja vanemas eas isegi viieteistkümnel
protsendil inimestest.
See on nii kummaliste sümptomitega
haigus, et inimesed ei hakka sellest isegi arstile rääkima.
Vaevalt et nad ütlevad, et “mul on säärtes või
jalalabades mingi vastik tunne, nii et ma ei saa neid paigal hoida”
või et “nad kuumavad ja ma pean neid teki alt välja
ajama”.
Seda ravitakse muide väikestes kogustes
parkinsonismi uue põlvkonna ravimitega.
Tundub, et
uneapnoe ehk see, kui hing jääb norskamise ajal tükiks ajaks
kinni, on Eesti meeste seas üsna levinud.
Tõenäoliselt on selle levimus sarnane teiste riikidega:
klassikaliselt kahel protsendil naistest ja neljal protsendil
meestest.
See on tavaline tugevalt norskajatel. Seda ravitakse
positiivse õhurõhuraviga ehk õhtul pannakse norskajale
mask pähe ja hommikul võetakse ära. Kergematel juhtudel on
võimalik hambaarstidel teha suhu panemiseks spetsiaalsed klambrid.
Kuivõrd meie inimeste liigne unisus on tingitud meie
geograafilisest asukohast ja kas põhimõtteliselt võiksid
siin elavad inimesed ka väikseid talveuinakuid teha?
See on üks võimalik liigunisuse põhjus. Põhjamaade
inimestel tekib talvel sageli kaamos, talvedepressioon, tahtmatus midagi teha,
vahel käib sinna juurde veel magusaisu.
On olemas ka
tõeline hüpersomnia, kus inimene jääb kergesti magama,
aga tal on raske ärgata. Üks harv ja väga markantne liigunisuse
vorm on narkolepsia, äkiline magamajäämine, millest on ka
väga häid filme tehtud.
Paljusid noori inimesi puudutab
aga hilja magama minek. Teismeeas liigub loomulik uneaeg palju hilisemaks. Kool
algab nende jaoks liiga vara, teismelised peaksid saama hommikuti kauem
magada.
Omaette seltskond on tõeliselt hilja magamaminejad,
kellel ongi hilise uneaja sündroom. Need on tõelised
öökullid, kes ei suudagi jääda magama enne kui kolme-nelja
ajal öösel ja kes magavad poole päevani. Kui neid katsuda varem
üles ajada, tunnevad nad end haigena ja nad jäävad alati
hiljaks.
Kas see on tõepoolest sündroom?
Räägitakse ju ka nn B-ühiskonnast, kuhu kuulub
märkimisväärne hulk inimestest, kes tahavad hiljem magama minna
ja hiljem ärgata. Ehk võiks ühiskonnas lihtsalt rohkem nendega
arvestada?
Inimesed ongi erinevad ja nii ka unerütmid.
Tõelistel hilja magajatel on ka keha loomulik elurütm hilisem, aga
on ka neid, kellel see on elustiili asi.
Ka mina ei jõua
sageli kell kaheksa algavatele konverentsidele ja mina olen selle poolt, et kui
vähegi töö iseloom võimaldab, võiksid inimesed
saada töötada natuke paindlikumalt, endale sobival ajal.
Me oleme hilja magajatele uneuuringu ja jälgimise järel andnud ka
meditsiinilisi kirjeldusi nende seisundi kohta ja kinnitanud sündroomi
olemasolu.
Pärast selle loo ilmumist jooksevad teie
juurde selleks kindlasti tudengid ja loomeinimesed. Aga te korraldate esimest
korda Eestis ka uneõpitube. Kas siis magamist on võimalik
õppida?
On võimalik õppida oma
unetusega paremini toime tulema ja sageli saada ka ravimitest lahti. See on
kognitiiv-käitumuslik kord nädalas asetleidev rühmateraapia, mis
toimub viis korda.
Seal antakse ka koduseid ülesandeid.
Näiteks tuleb minna hiljem voodisse ja tulla sealt välja, kui magama
ei jää, ning tõusta hommikuti kindlal ajal üles, pidada
magamispäevikut.
Selle konkreetse rühmateraapia formaadi
ma sain Glasgow’ ülikooli psühholoogiaosakonnast.
Mida te soovitate uinumisraskustega inimestel enne magamaminekut
teha? Lammaste lugemine on juba klišee, mis nii või naa ei
tööta. Hingamisele keskenduda, seksida?
See, mis
inimestele lõdvestavalt mõjub, on jube erinev. Osale mõjub
näiteks soe, osale külm veeprotseduur, teistele sobib jalutamine,
lugemine, sooja joogi joomine, kusjuures üldiselt soovitatakse
piimajooke.
Mina soovitan, et ei mindaks und sinna voodisse ootama,
vaid et pigem julgetaks olla sealt kauem väljas.
Kõige
levinum nõuanne unetule on aga see, et ära ole üle kaheksa
tunni öösel voodis ja katsu saada oma voodisoleku aeg r
egulaarseks. Sageli on unetutel voodisoleku aeg ebaregulaarne ja magamata
voodisoleku aeg liiga pikk.
Kas eestlased veedavad liiga
palju aega voodis? Aeg, mida inimesed veedavad seal näiteks
sülearvutiga, on tohutult kasvanud.
Usun küll.
Need unetud, kes minu juurde jõuavad, on hakanud üha rohkem voodis
telekat vaatama. See aga seostab voodit sellega, et oled seal ärkvel. Kui
sul juba on unetus, siis võiksid voodi jätta ainult magamiseks ja
minna kõiki muid tegevusi tegema mujale.
Halvasti
magamine on kuuldavasti ka üks ülekaalulisuse
riskitegureid.
Kui uni on jäänud puudulikuks,
suureneb kehas näljatunnet tekitavate ainete hulk.
Kas
magamistuba peaks olema pigem jahe?
Temperatuur üle 24
ja alla 12 kraadi hakkab und katkendlikumaks muutma ja segama. Keha temperatuur
langeb, kui inimene magab, ja jahe tuba aitab sellele kaasa.
Rahvasuu räägib, et voodi ei tohiks olla veesoone kohal ja
pea peaks olema põhjakaares. Kuidas teie nendesse nippidesse
suhtute?
Siiani on minu kogemuses piisanud
kognitiiv-käitumuslikust lähenemisest ja õigel kohal ravimite
kasutamisest. Mul on aga patsiente, kes on näiteks nõelravist abi
saanud.
Voodi mugavus ja inimesele sobivus ei ole muide samuti
üldse väheoluline. Unetud on ju väga ärksad ja tundlikud ja
suurem mugavus aitab lõdvestuda. Enda eest tuleb hoolitseda!
Kui palju te soovitate inimestel kõrvatroppe
kasutada?
Norskajate abikaasadele soovitan. Rutiinselt
mitte, aga kui keskkond on mürarohke, siis kindlasti.