Ega maja ole kummist ja soovijaid on ju palju.


Kus te vabariigi aastapäeval siis olite?


Suusatasin Haanjal. Elasin väikses metsasaunas, mida polnud talv läbi köetud, ja sain sellise puuslaki, et nina on kinni ja häält ka ei ole.


Saunas ei ööbinud te loodetavasti majanduslikel põhjustel?


(Naeratab) Ei.


Kui suur üllatus oli teile KLMi hiljutine otsus Tallinnast lahkuda?

Väga suur. Et me teadsime seda paar päeva varem kui ajakirjandus, ei muutnud üllatust oluliselt väiksemaks. On teatud hindu, mis meil ei ole hinnakirjali­sed – näiteks ground handling –, ja me kontaktee­rusime KLMiga kohe nii kõrgel tasemel kui võima­lik, et koera saba jupphaaval lõigata; andsime teada, et oleme avatud läbirääkimisteks, aga kahetsusväärselt oli otsus peakontoris juba tehtud. Lennuk oli neil alati täis, kuid tootlikkus ehk yield polnud piisavalt hea.


Koos KLMiga kaovad Tallinnast ka Continentali ja Northwesti koodijagamislennud. Kas lahkumise trend (enne KLMi lahkus LOT – aut.) võib mõjutada uusi firmasid Tallinna hülgama? On sellistes otsustes emotsionaalsust, trendiga kaasaminekut?


Need on ikka ratsionaalsed otsused, aga me peame endale tunnistama, et oleme suhteliselt väikesed.


AirBaltic paneb küll hoogu juurde – aprillist on lende Riiga juba seitse korda päevas, neist neli Boeing 737-500ga. Millal AirBaltic Estonian Airist mahu poolest mööda läheb?


No seda ilmselt ei ole siiski niipea karta.


Miks Estonian Air turuosa ei kasvata, vaid kiratseb, näiteks Londoni lende kahele vähendades?


Seda soovitaksin küsida Estonian Airilt, aga nii palju kui olen aru saanud, on London neile üks kõige pikemaid otsi, mille tootlikkus on olnud alati äärmiselt küsitav. Ka on Londoni müügid naelsterlingites, aga naelsterling on hetkel devalveeritud ja yield kukkus uue kursiga järsult.


2007. aastal teenisite 118 miljonit kasumit. Milliseks kujunes möödunud aasta?

2008 tuli otse loomulikult väga palju kesisem. See oli meile ka suurte investeeringute aasta.


Palju on lennujaamal võlgu?

Eks see tuleb aastaaruandest täpsemalt välja, aga umbes 640 miljonit.


Mullu kevadel Ekspressile intervjuud andes ütlesite, et unistate viiest miljonist reisijast aastas. Hetkel lennuliinid aga ainult kärbivad ja lahkuvad. Oli otsus lennujaama nii jõuliselt laiendada õige?

Lennunduses ongi see dilemma, et ühelt poolt ei tohi investeeringute tegemisega hiljaks jääda – kui jääd, ei tule lennuliine enam sisse, sest sa pole kaasaegne –, aga kui teed liiga pika sammu, oled üle investeerinud. Ma usun, et 2010. aastal algab reisijate arvu uus kasv ja paremal juhul taastub 2008. aasta tase. Lennunduses toimub kõik veidike enne kui muus majanduses, kevadet näeb siin enne kui mujal.


2006 oli lennujaama juhatuse palgakulu 2,299 miljonit, aastal 2007. juba 3,089 miljonit.

Teid on juhatuses kolm inimest.

Kui on majandusliku tõusu aeg, on ju loomulik, et palgad suurenevad! Palka tõsteti oluliselt kõigil, mitte ainult juhatusel.


Aga keskmine palk ei tõusnud lennujaamas ju aastaga üle kolmandiku.

Tõusisis vähemalt 15 protsenti.


Mis juhatust puudutab, siis olid ehitused, ülisuures mahus lisatööd, mida t ehti tavatöö kõrvalt.


Me oleme ka Euroopa Liidu abiraha rakendusüksus – kõige selle tõttu vaadati palkasid läbi.


Aga nüüd majanduslanguse tingimustes on ka Tallinna lennujaama palgafondi vähendatud 15 protsenti ja kaalume veel lisameetmeid kulude vähendamiseks.


Olete juba koondanud?


Me oleme kõike teinud!


Töötajate palku vähendanud?


Ma ei saa kommenteerida asju, mida me veel teinud pole, aga hetkel ei näe teist teed.


Ja kui te seda ei teeks – läheksite kahjumisse?


Võib päris kindlasti väita, et nii see oleks.


13. jaanuaril eraldas Juhan Parts riigieelarvest Tallinna Lennujaamale ­regionaal­se arengu toetust 13 miljonit. Mis raha see on?


Seda toetust saavad regionaalsed lennujaamad, mis on meile külge pandud riigipoolse tellimusega. Nad on seda kohaliku liikluse arendamiseks saanud aastakümneid! Lisaks on ka Tallinna lennujaam ise investeerinud väga suurtes summades väikelennujaamadesse, kahe aasta jooksul kindlalt üle 100 miljoni krooni.


2007. aastal osteti Pärnu lennujaama umbes miljoni krooni eest turvavarustust. Kas sellistel külalennuväljadel nagu Kihnus või Ruhnus üldse peab olema turvakontroll?

Ma ei tohi kritiseerida neid otsuseid, mis on vastu võetud, aga Eestis ollakse suhteliselt ranged kõiges, mis turvakontrolli puutub.


Mis on saanud Hugo Bossi poest, mille vara 11. veebruaril võlgnevuse tõttu arestisite?

Ma arvan, et kaup on ikka aresti all. Käivad läbirääkimised ühe suure operaatoriga kauplusepinna rentimiseks.


Kas on veel häid uudiseid, näiteks uute lennuliinide osas?


Ma väga loodan, et tekkib uusi vedajaid, aga täpsemalt ei saa praegu vastata. Ja Estonian Airilt on tulemas positiivseid uudiseid käesoleval aastal, ma kindlasti loodan.


Mullu kevadel alandasite maandumistasu 170 kroonilt tonni kohta 155 kroonile. Saaks siit veel allapoole minna?


Konkureerivas maailmas saavad lennujaamade tasud liikuda ainult alanevas suunas.


Teie tööleping lõppeb 1. aprillil . Kas juba teate, kes lennujaama juhina jätkab?


Seda peaks küsima nõukogu esimehe käest.


Aga kas teie juba teate, kes jätkab?

Ma vastaksin nii, et mina olen kirjutanud konkureerimiseks avalduse. Me oleme elanud läbi väga ilusa lennureisijate tõusu perioodi ja laiaulatusliku infrastruktuuri laiendamise, aga juhtida firmat majanduslanguse ajal on kahtlemata hoopis teistmoodi väljakutse. Tuleb leida võimalusi kulusid kärpida.


Need kinnimakstud autod jäävad Tallinna lennujaama juhatusele ju ikka alles?


(Ärritunult) Ma ei vasta nendele küsimustele! Need on selle äri suuruse juures marginaalsed kulud ja meil on autodega väga palju sõitmist!


Aga me oleme juba kärpinud autode arvu ja ma veel kord kinnitan, et meil on väga olulised kulude kärped juba tehtud ja osa on tegemisel.


* Lennart Meri nime hakkab Tallinna Lennujaam ametlikult kandma 29. märtsist 2009.