06.03.2009, 00:00
Popidiot "'Antenna of Love"'
Nad on oma “tantsulise indi-elektro-popi” veel tugevamaks, nõtkemaks ja kaasakiskuvamaks meisterdanud.
Popidiot “Antenna of Love”
“Antenna of Love”
(Seksound)
Enne kui hakkan Popidioti muusikat kirjeldama, tuleb
väike vahepala. Nimelt hakkan kohe rääkima Austraaliast!
Esiteks – Popidiotil pole suuremat mõtet korraldada
lähemal ajal Austraalia turneed. Seda selleks, et suurem osa natukenegi
nende moodi kõlavaid bände – neid suure The Cure/New Orderi
vastasseisu kõlalisi bände – tuleb just sealt
lõunapoolkeralt.
Teiseks – kajutite kaupa Austraaliasse
kolinud Eesti noortel pole ilmselt võimalust tulla korraks siia kanti
vaatama, mille poolest Popidiot on parem kui need nende moodi kõlavad
The Presets või Empire Of The Sun.
Vahepeal üks oluline
asi ka – The Cure ja New Order ei suutnud aastal 1984 kuidagi ära
jagada, kumb siis kumba kopeerib – kumb siis oli esimene trummimasina,
goth rock-kitarri, magusate sündiakordide, plekiste bassimeloodiate ning
ise-tead-mis-teed-tüüpi armastusluule paaritaja.
Mõelge, kui ammu see oli! Ja sel vastasseisul polnud veerand sajandit
tagasi mitte mingit mõtet – sest mõlemad nad ajasid
tegelikult ühte ja sama asja. Nad ehitasid popmuusika uut standardset
heli.
Jah, see on samasugune standard nüüd, nagu on
50ndate rock’n’roll’i või 60ndate biidi või
70ndate heavy metal’i või 90ndate jungle’i oma. See on
nüüd klassika. Aga mida aeg edasi, seda vähem on ta moeasi ja
seda rohkem on ta töövahend.
Võta näiteks
töövahend nimega labidas! Mõni teine bänd kaevaks sellega
suure augu! Ja kukuks sinna sisse!
Aga Popidiot võtab sama
labida ning mängib sellega pingpongi!
Näe,
õnnestuski mööda hiilida Popidioti muusika
kirjeldamisest. Sest ma ei taha enam midagi kirjeldada, ma tahan tantsida!
9