Suursaadik tegi novembri lõpus visiidi Tallinna Prantsuse Lütseumi, kaasas ettepanek: kas Lauri Leesi hallatav õppeasutus saaks ühingule Väiksed frankofoonid Tallinnas anda peavarju. Pühapäevakooli tüüpi õppeasutus vajaks tööpäeviti kell 16–18 kahte klassiruumi ja laupäeviti 10–12 kolme klassiruumi, nii et seal saaks ka oma asju hoida. Saadik pakkus vastutasuks, et ruumide eest tasutaks Prantsusmaalt kohale toodud õpetaja tööga, kes annaks mõned tunnid ka Prantsuse Lütseumis.

Leesi amüsantselt, ent konkreetselt sõnastatud vastus oli – ei. Põhjusi, miks väikesi frankofoone ei saa lütseumi ruumidesse lubada, leidus palju: kell neli pärast lõunat lõpetab valvur oma tööpäeva ja prantslaste tarbeks tuleks tööle võtta veel üks valvur. Kasvaksid kulud küttele ja elektrile. Liiatigi on lütseumi hoone Hariduse tänaval üle koormatud: 24 klassiruumis õpib 24 klassikomplekti.

Leesi näeb saadiku süütus ettepanekus munitsipaalkooli riigistamise ohtu: Prantsusmaa sooviks muuta Prantsuse Lütseumi selleks, mida Viies Prantsuse Vabariik nimetab Lycée Français’ks – täielikult prantsuskeelse õppega kooliks koos vastavate õppekavadega.

“Arvan, et Prantsuse välisministeerium on huvitatud sellisest koolist, nagu neil on paljudes linnades,” ütleb Leesi. 

Tema oletust kinnitab teade Prantsuse saatkonna koduleheküljel: “T. E. hr Frédéric Billet soovib luua Tallinnas prantsuse kooli. Prantsuse Suursaadiku toetusel näeb assotsiatsioon ette kooliabi pakkumist keskkooliõpilastele alates veebruarist-märtsist 2009 ja prantsuse keele klassi avamist eesti kooli juures alates septembrist 2010.”

Lauri Leesi on ärevil: “Suursaadik ei varjanud, et tema unelm on puhas Lyscée Français, kuid ta ei oska veel öelda, kus ja mis vormis see realiseerub. Kas see peaks realiseeruma juba normaalselt toimiva eestikeelse ning -meelse munitsipaalkooli arvel? Vean kihla, et ta tahab just seda.”

Probleem on ka kooli nimes: üle maailma kannavad prantsuskeelsed koolid Prantsuse Lütseumi nime.

Leesi toob näiteks Rootsi pealinna, kus aastate eest käis sarnane võitlus. “Mäletan, kuidas Stockholmi linn ajas sõrad vastu ja säilitas oma vana Prantsuse Lütseumi, nimetades selle ümber Prantsuse Kooliks, prantslastel tuli aga hoopis uus kool nullist alates paika panna.“

Nüüd töötab Rootsi pealinnas kaks prantsuse keelega kooli: üks linnakool, teine Prantsusmaale kuuluv.

Eesti õppekavadega koolidele on valmis konkurentsi pakkuma koolid, mida rahastaksid teiste riikide valitsused ja kus õpitaks vastavalt nende maade õppekavadele. “Muidugi tekib veel üks probleem,” seletab Leesi. “Kui nad tõepoolest puhta lütseumi ideega valmis saavad, kuidas siis venelastele seletada, miks prantsuskeelne kool venekeelsest koolist etem on?”

Leesi arutas ettepanekut õppenõukogus koos õpilasesinduse ja lastevanematega. Ühiselt leiti, et Tallinna Prantsuse Lütseum tahab ka edaspidi jääda eesti kooliks. Jäädi selle juurde, et “meie kool on eesti õppekeelega munitsipaalkool ja me viime ellu Tallinna linna hariduspoliitikat”.