Ekspressi ajakirjaniku juuresolekul ühes tuntud poes tehtud eksperiment näitas, et selleks pole vaja muud kui veepudelit ennast, kääre, liimi ja plastist õlle- või muid topse.

Kõigepealt tuleb pudeli küljest kätte saada pandipakendi märgise all asuv triipkood. Seejärel lõigatakse triipkood ribadeks – kui on hea silm ja kindel käsi, saab selle lõikuda isegi 12 ribaks, kusjuures viimane riba jäetakse “emapudeli” külge alles. Ülejäänud 11 kleebitakse õlletopsidele, igale üks riba.

Edasi pole muud kui külastada lähimat taaraautomaati ja sööta topsid masinasse. Nagu Eks­pressi eksperiment näitas, toimib meetod tõrgeteta.

Taaraautomaadi ekraanile ilmus pärast plasttopsi söötmist kiri “1 kroon” ja hetkelise ootamise järel väljastas masin tšeki (mida me ei kasutanud, sest muidu oleks tegemist pettusega).

Ekspressile teadaolevalt sobib taaraautomaadi tüssamiseks igasugune pandimärgi tähist kandev taara – kõik, millel olevaid triipkoode on võimalik ribadeks lõikuda. Ainult et klaaspudelitelt on silte tülikam kätte saada. Samuti on tülikas ribastada plekkpurkide triipkoode.

Et tegemist on üha laiemalt leviva petuskeemiga, võivad pandipakendisüsteemiga liitunud kauplused kanda selliste pettuste levimisel päris arvestatavat rahalist kahju. Hüvitab ju taaratšekid kauplus, kes on ostjalt iga veepudeli pealt saanud tagatisraha ühe, mitte 12 krooni.

Ekspress ei soovita lugejatel taaraautomaate petta. Kaugel sellest. Me lihtsalt näitame, kuidas elu käib.

Kuid on selge, et juhul kui kiiremas korras kõiki üle Eesti asuvaid taaraautomaate ümber ei seadistata või välja ei vahetata, hakkab see lisaks ettevõtjatele kahju tekitamise kõrval kahjustama ka pandisüsteemi tervikuna.