Owen Pallett “Heartland”
Singer-songwriter’eid tundub olevat kahesuguseid. Ühtede eesmärgiks on mõjuda vahetult, oma emotsioonides alasti ja haavatavalt seismas üksinda keset suurt lava. Teiste eesmärgiks on pompöössus, koorid, orkestrid ja staar seismas keset seda melu, rambivalguses. Eri kämbiastmetes võiks siin ära nimetada Patrick Wolfi, Rufus Wainwrighti… ja ka Owen Palletti, kes on varem nime all Final Fantasy andnud välja juba kahe plaadi jagu friik-poppi.
“Heartland” on nagu suurte värviliste pop-up-piltidega muinasjutt (Final Fantasy nimi pole selgelt juhuslik!), milles tegutseb klassikalise magamistoa-indimehe asemel elektroonilisse võlumetsa kaotsi läinud prints Owen Palletti isikus – selline, kes kasutab sinuga rääkides peeneid ja vanamoodsaid väljendeid teisest ajastust. Siin on ühendatud elektroonika, klaverid ja viiulid üheks väga kinematograafiliseks tervikuks, mis üheskoos või iga lugu eraldi võiksid helindada nii multikaid kui romantilisi komöödiaid, rääkimata Potteri-filmidest. Nagu head lasteraamatud on ka Pallett alati põnev, ühtaegu helge ja nukker, ning mul on tunne, et teda võib lugeda ka siis, kui kõik read on juba pähe kulunud. 9