Seitse päeva piltides: Birgit Püve: Veri, higi, sinikad ja fun!

Oktoobris 2009 avastasin kuskilt väikesest maakonnalehest, et Eestis asub rahvusvaheline sumokool, mis treenib täiskasvanute kõrval sumokateks lapsi. See toimub Baruto kodumaakonnas. Võtsin ühendust ja sain teada, et see on tõesti nii. Täiskasvanutest on räägitud palju – aga lapsed?

Käisin neid mitu korda pildistamas. Teisel korral, kui keegi mind kaameraga isegi enam tähele ei pannud, ütlesid kooli vedajad Kairi Kuur ja tema itaallasest abikaasa Fausto Gobbi (pildil 6), et kevadel minnakse pundiga Milano Sumo Open 2010-le võistlema ning et kas ma ei tahaks pildistama tulla.

Pühapäeva, 21. märtsi hommikul Eesti aja järgi kell 6 avastasin end ühes Itaalia perekonnas singi-, juustu-, tuunikala- ning taimetoitlaste võileibu voolimas. Arvestades, et buss oli laupäeval teel Riia poole katki läinud juba enne Pärnut, olin valmis üllatusteks. Abilisi oli kokku neli ja konveiermeetodil valmivad 300 võileiba olid mõeldud sumoturniiri lõunaseks – arvestades favoriitide kehamassiindekseid, väga väikeseks – ampsuks. Vägesid juhatas umbkeelne perenaine, sumofänniklubi roheline T-särk seljas, tema jutust saime aru, et “ultimo” (viimane) võileib valmib enne kella üheksat, nagu ka meie hommikukohv. Neid pilte saab vaadata Ekspressi netiväljaandest.

Sumoturniiri publiku lemmikuteks said üsna kiiresti ameeriklased Trent Sabo (piltidel 3 ja 4), kelle kohta räägiti, et päriselus sõidab ta pikamaa-autol ehk on rekkajuht, ning Sharran ­Alexander, volüümikas mustanahaline daam (fotod 1). Kuigi vihased sakslannad pakkusid talle matil kõvasti konkurentsi, oli Sharran enamasti võidukas. Meestest sai ühe põhivõidu karismaatiline ­Alsadi Haitham, kes meenutas esimese hooga üht hirmuäratavat maailmakuulsat poksijat. Pildil 2 ammutab Alsadi vahetult enne olulist matši universumist energiat. Väike pealtvaataja fotol 5 poseerib isa Petar Stojanovi karikaga. Muide, Baruto vend Meelis Höövelson jäi üldarvestuses kolmandaks.