Tuhapilve saabumise hetk

Näitus olulises galeriis on avatud, külalised haaravad veiniklaase ja küpsiseid; vestlus valjeneb aina, vaadatakse töid ja lobisetakse niisama, nii ammu pole ju paljusid näinud. Ühel hetkel, on avamiskõnedest siis möödunud pool tundi või veidi enam, ütleb oluline kultuuritegelane Gööga midagi väga valjul häälel. Me kõik kuuleme seda. See on nõudlik hääl.

GÖÖGA: Pange aken kinni! Kohe on ju Islandi tuhapilv kohal!

(ebamäärased vastused, keegi nagu veel ei märkaks)

GÖÖGA: Meil on kaks õhuakent lahti ja kohe tuleb tuhk tuppa!

KEEGI KULTUURITEGELANE: Meda? Kus see tuhk sul on?

GÖÖGA: Kohe tuleb. Ilmateate järgi peaks juba kohal olema.

TEINE KULTUURITEGELANE: Sa usud kah, Gööga? Ilmateadet? No appi.

GÖÖGA: 19. sajandil juhtus sama jama ju. Viiendik islandlasi hingas vulkaanituhka sisse ja teate, mis siis juhtub? See kivistub ju su kopsus kui tsement! Nad surid ära! Vaadake ette!

VEEL KEEGI: Kuule, Gööga, see tuhk hõljub kilomeetrite kõrgusel ja ei vaju maha!

GÖÖGA: No küll vajub.

KEEGI KULTUURITEGELANE: Mind nii ei hirmutata! (haarab nagist mantli ja portfelli ja kaob)

GÖÖGA: Ja ma helistan nüüd Askur Alasele, ta teab tõde! Ja kurat, pange need õhuaknad kinni, kohe tuleb tuhapilv!

TEINE KULTUURITEGELANE: Köhh, köhh!

GÖÖGA: Andke veini. Ja pange aknad kinni.

TEINE KULTUURITEGELANE: Köhh, me lämbume nii siia ära!

GÖÖGA: Kui palju ma pean kordama!

VEEL KEEGI: Gööga, kuule, rahune maha!

GÖÖGA: Katastroofide ajastu on alanud, kirjutas Õhtuleht! Pange aken kinni!

*
Lõpuks kutsutakse Göögale takso ja saadetakse ta koju rahunema. Avamine jätkub veel vähemalt tunni.

Mida me teeksime ilma ootamatusteta? Milline luksus elada vulkaanipurske ajal, kas pole? Juttu jätkub nii kauemaks ja action’it tuleb ka ette...