Kaitsepolitsei jälgib moslemeid
Ilmselt olen väga rikutud. Sest esimene asi, mis mulle Tallinna islamikeskuse juures silma torkab, on asukoht. Ilmetut büroohoonet meenutav maja asub Suur-Sõjamäe alguses. Katuselt paistab lennujaama maandumisrada nagu peopesal. Nõukogude ajal tegutses siin Dvigateli katselabor, mis tähendab, et teraskarkassiga tugevdatud kolmekorruseline maja pidi välja kannatama plahvatuse. Aga heidan lollid mõtted peast ja sisenen uksest, millel ripub pisike silt Islami Kultuurikeskus.
Olen Eesti mufti Ildar Muhhamedžiniga kohtunud kaks korda ja mõlemad korrad olid väga sümpaatsed. 38aastane Tallinnas sündinud ja Saudi Araabias hariduse saanud tatarlane on leebe ja ladus suhtleja, kaugel leegitseva pilguga usufanaatikust. Kui seitse aastat tagasi tegin Eesti moslemite peavaimulikuga intervjuu tema tagasihoidlikus korteris Lasnamäel, siis nüüd võõrustab ta meid ligi tuhanderuutmeetrise pinnaga keskuses.
Ehkki keskus on veel ametlikult avamata ja mõnes ruumis siseviimistlus poolik, ootab moslemeid iga päev avatud palvela, kus on eraldi sektsioon naistele ja meestele. Esimene, mida majja siseneja märkab, ongi nurgake, kus palvele tulija saab käsi, jalgu ja nägu pesta. Ametlik palvus toimub reedeti. Muidu lahkelt ekskursiooni tegev mufti keeldub ettepanekust teenistust pildistada. “Usk on igaühe isiklik asi ja võib-olla kõik ei taha seda reklaamida,” tõrjub ta diplomaatiliselt.
Ehkki mufti annab intervjuu püüdlikult eesti keeles, on Eesti kodanik, reservohvitser ja koguni ametlik kaitseväe kaplan, teatud vastastikune umbusk püsib. Seda ilmestab hästi kaitsepolitsei aastaraamat, mis pärast 2001. aastat mainib terrorismi peatükis ka meie moslemeid. Jutt algab alati stiilis – Eesti kogukond järgib mõõdukat islamit ega kujuta endast ohtu. Aga sellele järgneb üllatavalt hästiinformeeritud ülevaade kogukonna siseelust ja sidemetest.
See tähendab, et kapo hoiab Eesti moslemitel, keda on alla 1500, tähelepanelikult silma peal. “Eestit on külastanud fundamentaalseid islamimisjonäre, kelle puhul pole tuvastatud otsest kontakti terrorirühmitustega, aga neist mõnede puhul on kahtlusi terrorismi toetamises,” selgitab kapo büroojuht Peeter Oissar.
Ajuloputajad-misjonärid
Teadaolevalt kõige problemaatilisemad tegelased, kes Eestit tihti väisavad, on organisatsioonist Jamaat Tabligh. Need on fundamentaalsed islamimisjonärid, kes ametlikult ei propageeri vägivalda, aga kelle ridadest on võrsunud terroriste. Kui näiteks 2008. aastal käis Jamaat Tablighi pikkade habemetega meeste delegatsioon Tallinnas ja jäi reisisadamas kapo objektiivi ette, siis väidetavasti siinsete usuvendade leige vastuvõtu tõttu on visiidid harvemaks jäänud.
Tänu arenenud pangandusele on Eesti kõige tõenäolisem puutepunkt terrorismiga rahapesu. Siit pärinebki Eesti ainus terrorismi rahastamise uurimine, mille käigus mõisteti 2008. aasta alguses rahapesus süüdi viis Eesti venelast. Mehed osalesid enda teadmata raha vahendamises, millega Al-Qaidaga seotud fanaatikud kavatsesid Inglismaal toime panna terroriakte.
Mufti Ildar Muhhamedžin on kapo raportite kohta “midagi internetist lugenud”, aga ei tee neist numbrit. “Meil pole mingeid saladusi,” kuulutab mufti naeruga. Kui näitan kapo aastaraamatuid, on tal siiski raske jahmatust peita. Ta uurib pikalt pilte, millel on tema välismaa külalised, kellest mõnda pildistati salaja. “See on eelarvamuste ja valede seoste loomine,” leiab Muhhamedžin. p>
Meelsamini räägib hingekarjane kultuuripärandist. Et keskuses asub raamatukogu, toimuvad kursused naistele ja lastele ning maikuust hakatakse tasuta õpetama araabia keelt ka mittemoslemitele. Juba viis numbrit on välja antud moslemite ajalehte As-Salam, mida levitatakse üle Baltikumi ja mis sisuliselt on moslemi vaste Vahitornile.
Kust tuleb raha?
Idamaade tavadele omaselt annab mufti raha teemal väga ümmargusi vastuseid. Kinnistusraamatu järgi kuulub islamikeskus aadressil Keevise 9 Saudi Araabia kodanikule Omar Abdullah Alshathrile (40). Kinnitamata andmetel maksis ta mullu kevadel eelmisele omanikule, firmale Kaminameister ligi 12 miljonit krooni. Kapo kontrollis raha päritolu, kuid ei näinud ühtegi põhjust summat kinni hoida.
“Ta on meie vana sõber ja teab mind palju aastaid,” ütleb Muhhamedžin. Vaga moslemina ei soovivat maja keskusele annetanud mees oma isikule mingit tähelepanu. “Põhiline on, et need allikad on legaalsed,” lõpetab Muhhamedžin rahajutu.
Kapo aastaraamat on veidi informatiivsem – Alshathri esindab Saudi Araabia islamiorganisatsiooni Al-Waqf Al-Islami. See on ühing, mis rahastab fundamentaalset islamit järgivate mošeede ja koolide rajamist üle ilma. Tallinn on nüüd nende suurim keskus Skandinaavias.
Ehkki see ühing pole siin radikaalset sõnumit levitanud, tekitab kapo sõnul muret ühe organisatsiooni nii suur osa Eesti moslemite rahastamisel. Seda enam, et näiteks kuus 11. septembri lennukikaaperdajat käisid Al-Waqfi koolis Hollandis. Teiste hulgas esitati ka sellele organisatsioonile hagi 11. septembri ohvrite lähedaste nimel.
Hetkel on islami organisatsioonide Eesti turu hõivamine süütu. “Aga mis on rahastajate kaugem eesmärk? See ei pruugi kohe selguda. Mida läbipaistvam see on, seda parem riigile,” tõdeb kapo büroojuht Martin Arpo.
Eesti pruudid koolitusele!
Muhhamedžin rõhutab korduvalt, et ta juhib eeskätt kultuuri-, mitte ajude loputamise keskust. “Meie eesmärk on õppida ja kaitsta oma pärandit. Me tahame, et inimesed saaksid õiget informatsiooni islamist.”
Näiteks pakub mufti välja idee, et eesti naised, kes plaanivad moslemiga abielluda, võiksid enne nõustamisel käia. Üldse on ta kuurortides alguse saanud abielude suhtes skeptiline. “Milline normaalne moslem kohtab oma naist kuurordis? Ma soovitaks neil naistel olla väga ettevaatlikud.”
Ainus kord, kui muidu malbe mufti silmanähtavalt teravaks muutub, on mošeest rääkides. Korralik pühakoda on koguduse pikaajaline unistus. “See on absurdne, et Eestil pole mošeed. See on halb Eesti prestiižile,” leiab Muhhamedžin. Vaimulik on pettunud, sest tänu tema isiklikele headele suhetele tegi Sharja emiir kaks aastat tagasi pakkumise rahastada siin mošee ehitust. Selleks paluti linnalt krunti, kuid vastust mufti sõnul ei saadud.
Enne lahkumist kingib mufti mulle raamatu prohvet Muhammedist ja moslemite ajalehti. Sealt avastan näiteks artikli tema ettekandest teemal “Sport ja meelelahutus islamis”. “Iga moslem peab olema valmis kaitsma rünnaku eest ja olema valmis võitlema Allahi teel, kui seda nõuab olukord.”
Väljast tulijal on raske mõista, kust jookseb piir vagaduse ja fundamentalismi vahel.
Moslemite arv Eestis kasvab
? Ametlikel andmetel on Eestis moslemeid alla 1500. Enamiku neist moodustavad endise N Liidu aladelt pärit tatarlased, aserid ja tšetšeenid. Eesti ja vene rahvusest moslemeid on kuni paarsada.
? Pidevalt suureneb araabia emakeelega immigrantide arv, eeskätt tänu abieludele eesti naistega. Tihti pöörduvad ka naised islami usku. Konvertiite peab kapo rahvusvahelisele kogemusele viidates terroristidele eriti ahvatlevaiks.
? Rangelt võttes on Eestis isegi kaks muftit, mõlemad tatari päritolu. Neist tuntum on Ildar Muhhamedžin. Algul toiduainete tehnoloogiks õppinud lasnamäelane omandas Koraani tarkusi kokku kuus aastat Süürias ja Saudi Araabias.
? Moslemeid ühendab mitu organisatsiooni, mille katus on Eesti Islami Kogudus, mille esimees on Timur Seifullen ja juhatuses Ildar Muhhamedžin. Eraldi on islami kultuuriselts Turath, mille juhatuses on Muhhamedžin ja tema abikaasa.
? Eestis antakse välja kahte moslemi ajalehte. Peamiselt venekeelne kuukiri As-Salam ilmub paberil ja eestikeelne Iqra netis. Viimast toimetab Saaremaal elav Kätlin Hommik-Mrabte.
? Muhamedi usku tatarlased tulid Eestisse pärast Põhjasõda. Eesti islamikogudus registreeriti 1928. aastal. Palvusi peeti Tallinnas vanas tuletõrjemajas. Nende elurajoonist tuli Tatari tänava nimi.
