“Eesti kolleegid juba käisid siin ja tänasid meid,” rõhutas Kamakin olukorra tähtsust.

Timm pole muidugi allilma autoriteet nagu Ukraina miilits liialdatult arvab.

Eesti pressis kasutati Timmist kirjutamisel tiitlit turvafirma Akropol A juht. See oli rohkem kui kümme aastat tagasi.

Akropol A erastas kunagi riikliku valvekoondise ja oli siis riigi suurim turvafirma. Mõnevõrra hiljem selgus, et Akropol on osa Urmas Sõõrumaa turvaimpeeriumist ja Timm on selles vaid heapalgaline esindusnägu, kelle vajalikkust tol ajal firmas töötanud inimesed kuidagi mõista ei osanud.

Ent olgu – mitte see pole põhjus, miks Elvo juba aastaid raja taga oli redutanud. Kord nähti teda Hispaania päikeserannikul, kord Ukrainas. Vahel koos ukrainlasest poiss-sõbraga ka Tallinnas.

Mida talle süüks pannakse?

Harju maakohus arutab juba kolmandat aastat suurt prostitutsiooniäri. Süüdistuse kohaselt kuulusid just Timmile kaks Tallinna lõbumaja: Lily baar Tatari tänaval ja tantsustuudioks maskeeritud bordell ­Tihase tänaval.

Timm kerkis esile 90ndate keskpaigas, kui ta kimas mööda linna ringi kuldilustuste ja ESS-numbrimärgiga, valge nahaga vooderdatud Lexusega.

PR-tegelaste nõul kolis Timm Taba­salus, Lucca elurajoonis kokku oma kunagise klassiõe ja tema pojaga. Seltskonnajakirjandus vormistas sellest ka põhjaliku käsitluse, mis Elvot paremini tundvate inimeste näkku iroonilise muige tõi.

Aga meediat ta pelgas. Iseäranis pärast seda, kui sai lugeda meeleolukat lugu sellest, kuis Elvo vintispäi autoroolis vahele jäi ja politsei ta plate peale ööd veetma saatis.

Esimene kord sattus Timm meedia tähelepanu alla 1994, kui ta tungivalt soovitas Den za ­Dnjomil loobuda Lily baari kohta artikli avaldamisest.

Lily ei olnud ainult stripipaik ja lõbumaja. VIPidele pakuti sisseastumise põhjuseks ka korralikku sööki vene restoranis ja lõpuks, nagu linnapea Jüri Mõiski tõdes, läheb striptiisi vaatamisest ainult õhkõrn siidine niit striptiisitari suudlemiseni jne.

Märtsis 2001 tegi Ekspress usutluse prostituut Svetaga, kes oli kadunud pärast seda, kui Mõis olla Lilys temaga hullamas käinud. Mõned arvasid, et Mõisa sõbrad saatsid naise maapakku. Teised kartsid mahalöömist.

Ekspress leidis Sveta üles Timmi ja Lily perenaise Signe Heina abiga. Kokkulepe usutluseks sündis ühes Lily lähedal asunud restoranis, kus Elvo tegi vajaliku telefonikõne ja ajakirjanik sõidutati Meriväljale bordellivälimusega eramusse, mille alumisel korral asus diivanitega baar.

29aastane Sveta esitles end töötu raamatukoguhoidjana ning rääkis toreda versiooni, et tema viis Mõisale vaid tüki sefiiri ja pähklitega torti ning mees tegi talle seepeale välja pitsi konjakit. Seksist olnud asi kaugel...

Sveta väitis ka, et ta ei tööta Lilys. “Sõbrannad töötavad seal. Armastan neil külas käia, aega veeta, striptiisi vaadata.”

Ka Elvo enda reibas olek, vallatu lokikene soengust rippumas, tekitas päeviti kapitalismi ehitavatele Eesti rikkuritele ­öösiti õdusa klubi tunde. Ja seda Lily tegelikult ka oli.

Samal ajal kui riigikogu Toompeal tõsiselt prostitutsiooni keelamist arutas, tehti Vabaduse platsil linnavalitsuse kõrval lõhnaõli ja higi järele haisvat raha.

Vabanenud Eesti esimese põlvkonna eluperemeestele polnud bordellis käimine kaugeltki nõnda taunitav nagu tänapäeval. Noored pullikesed said kokku ahvatlevate (tavaliselt slaavi) neidistega, kes olid kaugel sellest, et keegi neid keha müüma sunniks.

Tänapäeva lihaturu asemel valitses neis sidemetes tookord vaat et vastastikuse armumise õhkkond, teavad tundmatuks jääda soovivad allikad Ekspressile noorusaegadest pajatada.

Lily-klubi kasutati ka väljapressimiseks. Koit Pikaro löögirühma (koos Saksa telekanaliga) tehtud kaadreid lustivoodist üles aetud Eesti Kütuse direktori Toomas S-ga pakuti Ekspressile ühe Koonderakonna ministri poolt just ajal, mil käis võitlus Eesti Kütuse naftaterminali erastamise pärast.

Mõne inimese käsi käis Lilys veel halvemini. 2000. aasta oktoobris suri Lily saunas alkoholi ja narko üledoosi 23aastane ­Sergei.