Sellist rutiinset, kuid õõvastavat elukorraldust hoiab üleval samasuse printsiip. Puudub kollektiivne mälu, mäletamaks seda, milline oli elu varem. Keegi pole kogenud tõelist armastust ega valu. Materiaalne keskkond on puhastatud värvidest ning muudetud ühetooniliseks. Kuna mälestused on hävimatud, hoiab neid eneses nõukogu nimetatud Vastuvõtja. Peategelane Jonas, kellest nõukogu otsusega saab Vastuvõtja õpilane, kogeb peagi midagi sellist, mis välistab edaspidise toimetulemise etteantud ühiskonnas. Ta mõistab, et kõik ümberringi toimuv on hingetu ja võlts, ning ta otsustab põgeneda…

Oskuslikult ja nappide vahenditega kirjeldatud düstoopia käivitab täiel määral lugeja kujutlusvõime. Autor hoiab oma emotsioonid vaos ning lehekülgi neelav raamatusõber tajub end olevat millegi suure, samm-sammult läheneva ootuses.

Autor soovitab raamatut alates 12. eluaastast. Ja miks ka mitte. See on lugu just selleealise poisi saamisest iseendaks.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid