Eesti hiphopi kevadisi saadusi proovib Siim Nestor
Öökülm “Head uudised” (Lejal Genes)
Mis? Mõne aasta eest crossover-hitiga “Viskit” peoinimesi hüplema ja lärmama pannud Rakvere duo – räppar Lord ja muusikasepistaja Melkker – teine kauamängiv.
Kuidas on? Päris hea. Hoolikalt ja korralikult meisterdatud, mitmekesine ja isegi naljakas. Öökülmad on albumi üles ehitanud fiktiivse uudistesaatena, mille rohkedebelaklikke uudiseid loeb ette “Terevisiooni” diktor Kerli Dello ning mille uljaste kommentaaridena kõlavad siis duo riimid ja biidid. Nad peksavad masinatest välja nii pop-kõlaga hiphoppi kui eksperimentaalsemat võnklemist, sokutades sisse nii diskot, drum’n’bass’i, elektro-tümakat kui jazz’i. Ning reast külalisesinejatest (Genka, Lotte Jürjendal jt) teeb kõige muljetavaldavama soorituse räppiv Contra (“RästikNastikVaskuss”).
Parim(ad)? Pehme drum’n’bass “1 Hääl” ja seesama taaruv ja sõge lugu koos Contraga.
Hinne: 8
FastK “129 km” (Superbandiit)
Mis? Rütmi- ja kiirrääkija FastK, keda kutsutakse ka Kiireks Kaarliks, neli aastat tegemisel olnud debüütalbum. Väljaandjaks hiphop-isakeste TommyBoy ja Chalice’i plaadilavka.
Kuidas on? FastK on tõsine, FastK on sünge. Tema koolipoisilik, aga omapärane riimide serveerimine mõjub ähvardavalt, ohtlikult ja tumedat saatust kuulutavalt kui räägib 00ndate noorele ette jäävatel ja aju k***ivatel teemadel. FastK tundub vaevatuna ka siis, kui jutustab mõnd kergemat lugu, mis annab albumile tervikuna tiheda ja pisut monotoonse voo.
Parim(ad)? Kaarli erinevaid jutustusi elust enesest on raske kõrvutada, kuid taustadelt on etemad narkootiline “Ühe kooli lugu”, pead raputava bassiga “Vedamine” ja lootusekiire sämplitega “Hommik”.
Hinne: 7
Gorõ Lana “Lanagraafia EP” (Legendaarne)
Mis? Kvarteti Gorõ Lana harjumuspärane tiitel on “üks tunnustatuimaid venekeelseid hiphopgruppe”. Kaheksa aasta eest alustanud jõugus möllavad Bum, Mag, MoiCyrk ja Mf Lef.
Kuidas on? Gorõ Lana taustad kuuluvad 90ndate alguse tõsiseltvõetava hiphopmuusika valdkonda – risused, true’d (mhm), kraapivad, uhkelt sämplimist rõhutavad, mitte sämpleid ära peitvad, veatult ühtlaseks lihvitud ja uudsekõlaseks muusikasmassiks mätsitud. Kui nad albumit kokku hakkavad klopsima, võiksid nad vana kooli vahenditega siiski midagi uut leiutada, mitte niisama toredat vana kooli rida ajada.
Et neil on peenikesed ja kraadelikud ninahääled, meenutab nende vokaal-tarne pisut Beastie Boysi. Aga on vähem hüsteeriline ja vähem lollitav.
Parimad(ad)? “Lana Massive” ja “Mis On Selle Hind”. Jah, olgugi et nende räpp on venekeelne, on lugudele eestikeelsed pealkirjad sätitud. Et anda mingigi võti umbkeelsetele eestlastest kuulajatele.
Hinne: 7
