Aitäh!

Sul on olnud keerulised ajad, kes su asju praegu ajab? Kes ostab lennukipiletid, kes paneb hotellis toad kinni, kes vaatab, et transport oleks olemas?

Paljusid mu isiklikke asju aitavad korraldada mu vanemad. Lendudega tegelen viimasel ajal põhiliselt ise. Ostan internetist, tasun kaardiga ja elektrooniline pilet tuleb arvutisse või iPhone’i. Hotelli ja transpordi korraldan ka ise. Ja selle ka, et välismaal lennujaama vastu tuldaks. Ma olen palju reisinud – liigagi palju! – ja rasked need asjad minu jaoks ei ole. Ainult et äralennuga läheb alati kiireks ja ajavahed Eestiga teevad asja keeruliseks.

Kuidas sponsoritega on? Oled leidnud kedagi?

Ise olen ma rohkem treeninud ja võistlustel käinud, ja kahjuks ei ole ka mu abimehed suursponsoreid leida suutnud.

On sul endal ülevaade – kui palju sul kulub reisimiseks, hotellis elamiseks, söömiseks, treeneri palkamiseks?

Ülevaade on selline, et eelmisel aastal kulus umbes 4,5 miljonit ja 2008. aastal pool miljonit vähem.

On see teiste sinusugustega võrreldes vähe või palju?

Ma tõesti ei tea, palju teistel kulub. Tipus olevatel tiimidel on treenerite ja abiliste palgad vist väga suured.

Meil on kõige suurem üksik-kulu treeneri palk. Minu enda lennukulud on aastas umbes 300 000 ja hotellikulud teist sama palju. Treeneril või saatjal on need suuremad, sest paljudel võistlustel tehakse põhitabeli mängijatele hotell välja, ja ise olen saanud vahel lennata ka noorsoopiletiga.

Kas sa leiad ennast vahel keset mängu mõttelt, et selle geimi pean ma kindlasti murdma, muidu olen rahast päris lage?

Ma ei oska öelda teiste kohta, aga mina küll tennist mängides raha peale ei mõtle. Võib-olla olen ma ükskõikne raha suhtes, ma ei tea. Aga ma armastan tennist ja see meeldib mulle üle kõige maailmas.

Mis tasemel peaks mängima, et üldse ilma sponsoriteta elada?

Sellele ei ole just lihtne vastata. Tennis on kallis spordiala ja kalliks teeb selle eelkõige reisimine ja tiimi kulud.

Kui arvestada, et aastas on 4 miljonit kulusid, peaks teenima preemiaraha 7 miljonit, et pärast maksude mahaarvamist ots otsaga kokku tulla. See eeldaks tõenäoliselt püsimist esimese 15–20 hulgas ja paari suuremat turniirivõitu igal aastal.

Veel hullem on aga lugu noortega, kellel auhinnarahasid üldse pole. Kõige raskem ongi noorteklassist täiskasvanute hulka murda.

Treenereid on sul olnud pikk nimekiri – Tiit Kivistik, Andrei Luzgin, Frederik Loven ja Magnus Larsson, Pablo Giacopelli, Luca Appino, Mait Künnap. Kes neist sinusse kõige sügavama jälje on jätnud?

Loomulikult need, kellega kõige pikemalt koos olen olnud – seega siis Tiit Kivistik ja Andrei Luzgin. Samas olen midagi õppinud kõigilt ja olen kõigile tänulik selle aja eest, mille nad minule pühendasid.

Olen ka ise pisut segaduses minu treenerite vahetusest viimase paari aasta jooksul ja tahan järgmise treeneri puhul kindel olla, et see koostöö kestab. Praegu aitab mind oma nõuannetega Silver Karjus, aga temaga me treeneriks olemist arutanud pole.

Kas uue treeneri järele ka ringi vaatad?

Ma ei sa praeguses seisus mingit treenerit võtta. Mõned välismaa treenerid on ennast pakkunud, aga ma olen vastanud, et vabandage, mul ei oleks võimalik teile maksta.

Tänavune kevad on sulle ridamisi võite toonud, Jankovici vastu pommitasid Pariisis kõvasti. Kuidas tundub – hakkad rajale tagasi saama?

Praegu on olnud tõesti väga hea periood. Tunnen end järjest kindlamalt ja füüsiline vorm on väga hea. Kaotus Jankovicile kripeldab pisut, aga muidu on enesetunne suurepärane.

Millest see vahepealne mõõn tuli?

Ei oskagi öelda. Ise ei tundnud end eriti halvasti ega midagi. Eks seal langes palju asju kokku. Vahel lihtsalt on mängijatel sellised perioodid, et mängu on küll, aga võite ei tule. Tähtis on sellistest mõõnadest välja tulla ja mitte isu kaotada. Mina tahan väga tennist mängida ja selle viletsa perioodi tahan lihtsalt unustada.

Kellega sa konkurentidest nii hästi läbi saad, et võite suhelda nagu sõbrannad?

Sellist kindlat sõbrannat võistlustel ei ole, sest enamasti on igal võistlusel uued mängijad. Sõbrannajuttu saab rääkida muidugi Maret Ani ja Margit Rüütliga, aga ka Sofia Arvidssoniga Rootsist ja Lätit esindava ­Anastasija Sevastovaga, kes elab Saksamaal. Head sõbrad oleme ka türklanna Ipek Senogluga, kes oli vahepeal mu paarismängupartner.

Konkurendid ilmselt üksteisele väga nõu andma ei kipu? Aga konkurentide mänge vaatad sa hoolega. No mida oleks õppida Serenalt või Venuselt…?

Serena ja Venus tõid tennisesse väga jõulise mängu.

…või Heninilt…?

Heninil on eriti hea tagakäsi – seal on tal vist Roger Federer eeskujuks olnud.

…või Nadalilt?

Raphael Nadalil on muidugi täiesti klass omaette võitlustahe ja võime iga palli eest viimase piirini võidelda. Aga selline mäng lõhub ka sportlase keha.

Kui ma vastaste mänge vaatan, püüan leida ka vastase nõrgad kohad – et neid edaspidi enda kasuks ära kasutada.

Mida sa enda suurimaks tugevuseks pead? Mida võiksid õed Wil­liamsid sinu juures peljata?

Ei taha ennast kiita ja ei julge Wil­liamsitele liiga palju nõu ka anda – äkki loevad nemad ka Eesti Ekspressi! Ma arvan, et mu eeskätt ja tagajoone mängu pelgavad paljud mängijaid.

Muide – kui palju Venus Williamsi võistluskostüüm French Openil mängijate hulgas ka kõneainet tekitas? (Ta nägi välja nagu kankaani­tantsija ja püksid olid sellised, et sulasid šokolaadivärvi kehaga täiesti ühte.)

Ei ole kordagi sellest juttu olnud.

Kas te tõesti omavahel ei aruta, et näe, Daniela Hantuchoval on nii ilus punane kleidike!

Mina pole küll kuulnud mängijad üksteise riietust arvustamas. Mängijad räägivad omavahel vähe ja tavalisi asju. Peale viisakuste küsitakse, et kus viimati mängisid ja mis su ranking on ja kuhu edasi lähed jne.

Mis sulle su mängus kõige rohkem probleeme tekitab?

Otseseid suuri probleeme pole. Eks juhuslikke vigu tuleb ikka ette, aga püsivaid tehnikaga seotud probleeme ei ole viimasel ajal olnud. Suuremat ei meeldi hommikupoolsed ajad ega kõva tuul. Segab ka vilets valgustus.

Miks tennisistid löögi ajal nii hirmsaid hääli teevad? Annab see tõesti jõudu juurde?

Arvan, et tugevust see löögile vaevalt juurde annab. Hääl tekib pingutusest, mis lööki pannakse.

Mulle tundub, et see võib vastase tõsiselt närvi ajada, kui teine platsil jubedalt huilgab.

Mind küll kellegi häälitsemine löögi ajal seganud ei ole!

Mitu reketit sa võistlusväljakul vihaga puruks oled peksnud?

Viha pärast olen ühe reketi puruks löönud, ja paar reketit on mängu käigus kogemata viga saanud. Aga mul on elus olnud paarsada reketit, nii et protsent on väga väike!

Praegu mängid Birminghami turniiril. Kuidas oma väljavaateid hindad?

Seltskond on siin täiesti korralik – ­Sharapova, Li Na, Wickmayer, Rezai. 35 mängijat on WTA tabeli esimese 100 hulgas ja 8 mängijat on esimese 50 hulgas.

Ma pole uurinud, kuidas mu vastastele murul mängimine istub, nii et ega ma prognoosida ei oska. Aga kasuks tuleb see Birminghami turniir kindlasti. Palju neid muruväljakuid ikka proovida saab – iga treening ja võistlus muruväljakul enne järgmisel nädalal algavat Wimbledoni on hea kogemus.

Missugune on olnud sinu 25aastases elus seni kõige õnnelikum hetk?

Tennisega seoses on mul kolm eredamat mälestust French Openi noorteklassi võit, Hasselti finaal ja French Openi veerandfinaal.

Ja suurim unistus, mille tahaksid kindlasti teoks teha?

Tahaks jõuda Grand Slami turniiri finaali. Ja eriti magus oleks see finaal ära ka võita!

Kunagi ütlesid, et naistennises ei ole Federeri, andes mõista, et võiksid selle koha ise võtta.

Elame – näeme. Et olla kas või ­maailma esikümnes, on peale hea ­män­gu vaja veel palju asju: pikka ­vi­gas­tusvaba perioodi, head tiimi enda ümber – treener, arst, masseerija, füüsilise treener, psühholoog jne. Kui kõik need asjad klapivad, olen võimeline kümne hulka tõusma küll. Kui oled olnud maailma kaheksateistkümnes, oleks vale öelda, et nüüd on lagi käes, paremaks ­minna ei saa.

Suur tänu, ja edu!

Aitäh! Ma torman nüüd unistusi teoks tegema!