Lepajõe vs Kuuskemaa – kes jääb peale?

Alex Lepajõe, kellega muinsuskaitse on viimased 13 aastat tulutult maadelnud, on otsustanud Jüri Kuuskemaaga sõbraks saada ja oma vanalinnakorteri pööningule rajatud skandaalse “lennukiangaari” ümber ehitada.

Aastal 1997 ehitas restoranipidaja ja telestaarina, ent paraku ka paadipõgeniku ja pangaröövlina tuntud Alex Lepajõe Tallinna vanalinnas Pikk 41 asuva 18. sajandil ehitatud klassitsistlikus stiilis maja katusekorruse välja selliselt, nagu see kunagi poleks tohtinud juhtuda – peaaegu terve vintskapp klaasist seinaga. See sobib muinsuskaitsjate hinnangul ühele vanalinna majale nagu sea selga sadul, mistõttu kultuuriväärtuste ametis paigutatakse ta muinsusvaenulike tegelaste edetabelis perekond Sõnajalgade järel (Viru ringil asuva laguneva historitsistliku linnavilla omanikud) teisele kohale.

Lepajõe meenutab, et Kuuskemaa teatas mõni aeg tagasi ühe antiigiärimehe juubelil avalikult: “Kui akna väiksemaks ehitad, Aleks, võivad meist ühel päeval veel sõbrad saada...” Kuuskemaa seda otsesõnu ei kinnita, aga ütleb, et umbes nii võis olla.

Nüüd annab Lepajõe enesekindlalt lootust, et olukord muutub: “Kinnitan auväärt korüfeele ja kõigile muinsuse pärast südant valutavatele lugejatele, see sõprus ei ole enam kaugel!”

Olukord pole siiski 13 aasta jooksul muutunud, ehkki Lepajõe on korduvalt esitanud sellekohaseid lubadusi. Vastupidi – äsja püstitas Lepajõe oma korteri katusele loata kütteagregaadi – õhksoojuspumba, põhjustades muinsuskaitsjatele järjekordselt meelehärmi.

“Sõda” Pikk 41 hoonekompleksi pööningute pärast, millest Ekspress kirjutas mõni aasta tagasi, on läinud vaid hullemaks ning majaelanike vahel ja linnavalitsuse (üks korter kuulub linnale) osalusel on käimas mitmeid kohtuvaidlusi.

“Tuleb ette, et ehitatakse projektist veidi mööda, aga siin on tegemist täiesti pretsedenditu juhtumiga. See on erakordne nahaalsus, täiesti teine tase,” arvab Tallinna muinsuskaitsespetsialist Henry Kuningas, patsutades telliskivist paksemat kausta, mis hõlmab jutuks olevat probleemi.

“Lepajõe vintskapp paistab maja katusel ju kohe silma nii avatud hoovis kui näiteks Oleviste kiriku tornist, kus käib aastas 55 000 turisti. Nii jääb UNESCO kaitse all olevast vanalinnast päris “huvitav” mulje. On selge, et see rikub vanalinna miljööd,” tõdeb Kuningas.

Lepajõe kommenteerib irooniliselt: “Sama öeldi aastakümneid ka Eiffeli torni kohta.”

Ta tõdeb, et kogu lugu on siiski sedavõrd piinlikuks muutunud, et aken tuleb lõpuks viia vastavusse enda poolt koostatud projektiga – siis lõpeks ka “tema kaar­di lõputu väljamängimine”.

Kuuskemaa ütleb, et plaanid ja lubadused on toredad, kuid eriti hea meel oleks tal siis, kui need ühel päeval ka realiseeruks.