Solarise ehitasid lugupeetud äpud
Merko Ehitus, Solaris Keskus ja Tallinna linnavalitsus on kõik väga lugupeetud asutused, kel on ühine saladus. Ekspressi käsutuses olevatest uurimismaterjalidest tuleb välja, et nad kõik aitasid oma kehva tööga kaasa 13. oktoobril 2009 Solarise kinos toimunud õnnetusele.
Korraga kukkus alla 500 ruutmeetrit ripplage. Ühe ruutmeetri kohta sadas alla 30 kilogrammi kipsplaate ja metalli. Vaid õnnekombel ei viibinud kinosaalis nr 2 tol hetkel ühtki hingelist.
Mis oleks nende inimestega juhtunud, sellele soovitab Tallinna tehnikaülikooli ehitusprofessor Karl Õiger mitte mõelda: “Kui lagi oleks kukkunud alla kinoseansi ajal, oleks see olnud ülemaailmne skandaal.”
Rohkem kui miljard krooni maksma läinud Solaris avas pidulikult uksed vaid kolm päeva varem. Pärast õnnetust võeti lahti ka teiste kinosaalide laed. Kõik need ehitati ümber. Solarise sisseõnnistamiseks plaanitud uue eesti mängufilmi “Püha Tõnu kiusamine” esilinastus viidi hoopis mujale.
Õnnetust hakkasid teineteisest sõltumatult uurima nii politsei kui Tehnilise Järelevalve Amet (TJA). Politsei uurimine kestab ikka veel, TJA aga lõpetas enda oma tänavu mais.
15. juunil sai Tallinna halduskohus Merkolt kaebuse, mis vaidlustab TJA järeldused ja nõuab uurimise jätkamist.
Lisaks soovib Merko oma maine ja ärisaladuse huvides seniste uurimismaterjalide mitteavalikuks kuulutamist. Kohtuistungi toimumise aega ei ole veel määratud.
Miks Merko närvis on?
TJA avalikest paberitest selgub nimelt, kuidas Eestis ehitatakse.
Esiteks: Merko Ehitus ja tema alltöövõtjad ei ehitanud vastavalt ehitusprojektile.
Ripplae ehituse muutsid keeruliseks kuni meetrise läbimõõduga ventilatsioonitorud. Kuna torud jäid sõna otseses mõttes ette, paigutasid ehitajad mõnes kohas kinnitusvahendeid vähem.
See viis koormuse ümberjaotumiseni. Mõne riputi puhul ületas ülekoormus lubatut ligi kaks korda.
Pealegi pani ehitaja ripplae kokku eri tootjate detailidest, mis omavahel halvasti sobisid.
Teiseks: Solaris Keskus kui hoone omanik ei taganud ehitusprojekti kohast ehitamist.
Kolmandaks: Tallinna linnaplaneerimise amet andis Solarisele ehitusloa, kuigi ehitusprojekt ei vastanud nõuetele.
TJA ülesanne oli selgitada välja ainult võimalikud ehitusseaduse rikkumised. Õnnetuse süüdlase peab tuvastama juba politsei.
Tõenäoliselt viis lae purunemiseni mitmete asjaolude koosmõju.
Merko versiooni kohaselt põhjustas varingu kinokeskuse poolt valesti paigaldatud helisüsteem. Merko õigusdirektori Mihkel Muguri arvates avaldas see lae konstruktsioonile lubamatut mõju.
Nüüd peab kohus võtma seisukoha, kas avalikkusel on õigus teada, mida Merko ehitajad TJA uurimisel oma tööst rääkisid. Sest Baltikumi suurim ehitusfirma tahab, et keegi peale asjaosaliste ei teaks, kuidas Solarist tegelikult ehitati.
Varisenud lagi valmis Merko töötaja elu esimese joonise põhjal
Objektijuht Ahto Luidalepp räägib, mis sundis teda ise projekteerijaks hakkama. Katked seletuse andmise protokollist.
Mis töö see on, mis te tavaliselt teete?
Objektijuht. Tavapärases olukorras tööde juhtimine. Et mul on olemas projekt ja mul on olemas töövõtja.
Olete siis ka projekteerija?
Ei. Tavapäraselt mul on projekt olemas. Sellel objektil pidingi ise joonise tegema. Tol hetkel ajagraafik jooksis ja asi venis. Olin lihtsalt sunnitud selle joonise tegema.
Varisenud lae kohta?
Jah. Projekteerimine ostetakse sisse, aga seal oli projekti eel töödevõtt.
Teie jaoks oli see suhteliselt tavapäratu situatsioon?
Niivõrd kuivõrd.
Kui palju te eelnevalt olite projekteerinud?
No otseses mõttes ei ole projekteerinud.
See oli esimene kord?
Jah.
Ja kes teile oleks pidanud aru andma või polekski pidanud?
Mul oli Skanska poolt üks abiline, aga ma ei kasutanud teda. Minu silmis ta lihtsalt ei olnud nii pädev. Ta aitas küll, et tehnilisi ja niisuguseid jooniseid ta tegi.
Kes teid kontrollis, kui te esimest korda seda tegite?
Kui ma selle joonise valmis sain, käis see tellija juurest läbi ja meie kolleegide käest ka.
Kes oli selle joonise kontrollija?
Ma seda ei oskagi öelda. Paavo Pikand vaatas ka üle ja tema allkirjad on seal joonise peal.
Millest see tulenes, et teie tegite ka projekteerimistöid? Tavaliselt ju ei tee?
Tavaliselt ei tee, aga sellel objektil ei tulnud Puusepa kui arhitekti poolt midagi.
Ta jättis oma kohustused täitmata?
Ma ei tea täpselt, kelle kohustus see oli, sest meil olid projekteerimise projektijuhid ka.
Te saite aru, et projekti ei tule, et peate projekti ise tegema?
No oligi, kui ma objektile tulin. Kuidagi ta kujunes välja. Midagi niisugust kosmoseteadust ei ole.
Te ei kartnud, et on päris vastutusrikas esimest korda teha?
Ei. Miks?
Seletuse andmine toimus 17. novembril 2009 Tehnilise Järelevalve Ametis peadirektori asetäitja Kaur Kajaki juhtimisel.
10 saladust Solarisest, mida ehitajad rääkisid ...
1) … Solarise juhi Peeter Rebase tujudest.
Paavo Pikand, Merko alltöövõtja, projekteerija: “Sisekujundus oli kohutav abrakadabra, sest seal esinesid Inglise ja Ameerika juhuslikud arhitektuuribürood, keda antud hetkel Peeter Rebasele meeldis palgata.”
2) … ehitustööde päevikust, kus pole lae ehitusest sõnagi.
Ahti Väin, tellija esindaja tehnilistes küsimustes: “See on küll üllatus.”
Marek Mõts, omanikujärelevalve tegija: “Päeviku vormistamised jäid väga pikalt venima tavaliselt. Muud ei oskagi öelda.”
3) … lae ehitamise olematust projektist.
Viljar Haav, Merko alltöövõtja, vahelagede töödejuhataja: “Mingisugust täpset joonist selle lae kohta ei olnud. Et see on nr 2 kinosaal ja siin tuleb panna see riputi siia ja teine sinna ja karkass tuleb niimoodi teha. Seda nagu ei olnud.”
Ahto Luidalepp, Merko objektijuht: “Tavapäraselt ei ole kunagi tehtud niisugust asja. Ma olen 13 aastat Eestis ehitusel tegelenud, ka Lätis ja Leedus.”
4) … ehitajate suhtumisest ripplagedesse.
Paavo Pikand: “Mina ütlen, kuidas suhtuvad kõik Eesti ehitajad ripplagedesse. Ripplaesse on suhtutud kui sisekujundusmaterjali, disainimaterjali, ja seda paigaldatakse vastavalt tootja tehase juhistele. Üldine suhestatus ripplagedesse on umbes nii – nagu värv seinal.”
Viljar Haav: “Ei ole nagu näinud nende aastate jooksul ühtegi ripplae konkreetset joonist.”
5) … ootamatust takistusest lae ehitamisel.
Ahto Luidalepp: “See ventilatsiooni projekt ja päris elu ei läinud kokku.”
Marek Mõts: “Torud olid laes, oli näha, et nii ehitada ei saa. Idee ei olnud tekitada ohtlikku olukorda. Idee oli leida reaalne lahendus.”
Tarmo Jõulu, omanikujärelevalve tegija: “Kuna seal midagi ei mahtunud, siis minu meelest Merko pakkus ise välja, et tihendab teistpidi seda riputite sammu, ja minu teada on see teistpidi seal tihedam.”
Paavo Pikand: “Suurte ventilatsioonitorude pöörete juures tekib see efekt, et mees peaks nagu teise riputi kõrvale panema, aga ta läks seda alla tooma ja ei läinud tagasi.”
“Kui ma riputite plaani vaatasin, siis oli näha, et teatud tsoonides ei olnud riputite kandepind, mida riputi peaks kandma, päris see, mida vaja.”
6) … kes teadsid lae kinnitusviisi muutmisest.
Viljar Haav: “Vaatasime, et tegelikult ei tohiks seal mitte midagi juhtuda. Seda ei saanud varjata, et oleksime seda teinud ja ei oleks seda kellelegi näidanud."
Indrek Tarto: “Ütleme nii, et ma ei teadnud seda.”
Ahti Väin: “Minuni see ei jõudnud.”
Ahto Luidalepp: “Tagantjärele tarkus jälle, et oleks pidanud igalt mehelt, kes joonist vaatas, allkirja võtma.”
7) … lae allakukkumisest.
Paavo Pikand: “Minule oli halb üllatus, et see ripplagi tehti tänu akustika nõuete üle fetišeerimisele täiesti hermeetiline ja täiesti jäik. Sellest sain teada paar tundi hiljem, kui see lagi oli alla tulnud.”
“Kui konstruktsioon on suur ja jäik ning iga maja elab natuke, temperatuuriga jne, siis jäikades süsteemides tekivad määramatud sisejõud.”
Viljar Haav: “Arvan, et kuskil tekkis lisakoormus ja sealt andis karkass järgi.”
Marek Mõts: “Minu sisetunne ütleb, et varingu algpunkt oli see, et paigalduse ajal on sinna peale astutud ja on lokaalselt nõrgad kohad sees.”
8) … ripplae peal käimisest.
Viljar Haav: “Sinna lae taha oli võimalik minna. Ma ei tea, kas seal käidi. Enda töötajatest kindlasti mitte. Ripplae vennal ei ole ripplae peale asja. Ükski ripplagi ei ole mõeldud pealkäimiseks.”
Ahti Väin: “Polnud seal ühtegi nii suurt teenindusluuki, kust inimene võiks minna selle lae peale. Kui see ava on 40 x 40 cm, siis sealt ei lähe ju inimene peale. Võib-olla tõesti väga väike poiss leitakse.”
Paavo Pikand: “Kui keegi kodanik läks sinna üles koperdama ja astus mingid riputid seal puruks, mingi rea näiteks, aga sinna lisandus mingisugune ventilatsiooni faktor näiteks, võis tekkida jada kärisemine. Väga tõenäoline.”
9) … ohtlikust kokkuhoiust.
Tarmo Jõulu: “Minu isiklik arvamus on see, et õnnetus oleks olemata olnud, kui oleks kogu süsteemi järgi üks toode pandud.”
“Täna on ühe firma riputi, teise firma jaland. Ilmselt hind oli kallim ja valiti ilmselt odavam. Ma ise ei teeks selliseid järeleandmisi ja ei läheks sellistele valikutele ja odavus maksab tihtilugu kätte.”
10) … uute õnnetuste vältimisest.
Indrek Tarto: “Kõigepealt võtaks rohkem aega. See on nagu põhisüüdlane. Oleks pidanud laele rohkem tähelepanu juhtima."
Joonis: Anneliis Aunapuu
Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli professori Karl Õigeri arvamus.
