Keskkonnaministeeriumi üleskutse

Valitsuse selle nädala istungist õhkub ebatavalist elevust – arutatakse ministrite puhkuseplaane.

“Puhkus on meile muidugi vajalik, aga päris nii seda asja rahvale serveerida ei saa,” arutleb Ansip. “Ministri puhkus peab olema töine. Seeder, on sul ettepanekuid?”

“Mõtlesin, et põrutaks mõnele Kariibi mere saarele?” paneb põllumajandusminister ette. “Seal kasvatatakse traditsioonilisi Eesti kultuure: suhkuroogu, tsitruselisi, bataate... Uuriks asja, vahetaks kogemusi...”

“Ei-ei, see on liiga kõrgelennuline,” laidab Ansip. “Tegelikult panin su juba õpilasmalevasse kirja. Saad seal kõblata, maasikaid korjata... Pead end pisut nooremaks grimeerima, aga küll sa hakkama saad... Sina, Laine, tahaksid muidugi kah välismaale?”

“Nojah...” pomiseb kultuuriminister Jänes.

“Seda ma arvasin. Sõidad LAVi, vaatad jalgpalli MMi lõpu ära. Selge?”

“Aga ma ei tea ju jalgpallist midagi!”

“Pole lugu! Vaatad seal profi pilguga ringi. Milliseid kultuuriüritusi korraldatakse, mida turistidele pakutakse. Siin on sulle Brasiilia fännimüts ja vuvuzela, lennukis ära puhu, võivad välja visata. Ja veel – tavaliselt anname kaasa päevaraha, aga LAVis möllab kuritegevus, sina, Laine, oleks röövlitele kerge saak. Nii et katsu seal ise kuidagi hakkama saada, laula tänavanurgal raha eest koorilaule või midagi...”

“Mina mõtlesin sõita mõne välisriigi vanglasüsteemi uurima,” sekkub nüüd Lang.

“Väga hea!” kiidab Ansip. “Kas Rootsi sobib?”

“Kui Rootsi, siis Rootsi.”

“Ainult et, Rein,” vehib Ansip hoiatavalt sõrmega, “ära hakka seal jälle pabereid uurima ja vanglaülemaga ekskursioonitama. Seda oled sa juba küll teinud, tulemust aga mitte muhvigi. Seekord tuleb sul asjale seestpoolt läheneda.”

“Mismoodi – seestpoolt?”

“Noh, istud seal kuu-poolteist kinni, näed oma silmaga, mis värk on. Ainult ära ütle, et minister oled, sellest võib skandaal tulla. Viska mõni vitriin puruks, löö koera jalaga või varasta kohvikust salvrätte. Midagi kerget, noh. Eks sa ise vaata. Ja kui jutt juba selle peale läks, siis võta Pomerants ka kaasa, väike istumine tuleb siseministrilegi kasuks. Võibolla saate koguni ühte kongi... Tõnis? Kus Tõnis on?”

“Siin, Andrus.”

“Sinuga on mul järgmine plaan. Siin kaevati, et kevadine matemaatika riigieksam oli liiga keeruline. Saad kaks nädalat õppepuhkust, valmistad end ette, ja üritad ise ära teha. Ja tegelikult võiksid sama soojaga ka kirjandi kirjutada, ma otsin sulle ise teemad.”

“Kes meil veel jäänud on? Hanno, eks? Sinu jaoks on mul ka kõik valmis mõeldud. Nägid Doonorite Seltsi sotsiaalreklaami “Puhkaja, loovuta verd!”? Vaat sina puhkad ja annad iga päev verd. Palju sul seda on?”

“Umbes viis liitrit tuleb ära,” vastab Pevkur.

“Noh, sellest poole võiksid ikka loovutada, ära koonerda. Kui tööle tagasi tuled ja töötute arvu näed, tuleb veri iseenesest näkku tagasi.”

“Teiega, Jürgen ja Juhan, jääb nii, nagu rääkisime,” pöördub Ansip siis rahandus- ja majandusministri poole. “Sõidate Euroopasse, käite šoppamas. Uurite, kuidas eurodega maksta on. 1. jaanuar ligineb, peame valmis olema. Vahendid saate, ärge seal siis ainult miljoneid ka magama pange.”

“Veel on jäänud keskkonnaministri küsimus...” jätkab Ansip. “Mul on mõte, et sina, Jaanus, puhkaksid Eestis. Käi kõik need maad läbi, mis Reiljan ära vahetas, ja vaata, kas saad midagi soodsalt tagasi vahetada. Ma annan sulle vahetuskaubaks igasugu kribu-krabu, mis valitsusele aasta jooksul kingitud on. Saad helmeid ja peegleid ja... Meie pärismaalastele meeldivad läikivad asjad... Võta regionaalminister ka kaasa, seltsis segasem.”

“Ja siis on meil veel Urmas... Kuidas sinuga jääb?”

“Järgmine ametlik visiit pidi mul olema...” alustab Paet.

“Ei mingeid visiite, Urmas! See on käsk. Istud kodus, nina välja ei pista. Puhkad! CNNi ja BBC lasen sul välja lülitada, vaatad ainult jalkat. Nõndaks, mina külastan oma puhkuse ajal viit Euroopa kõige vaesemat riiki, meil on järgmise aasta valimisteks adekvaatset loosungit vaja. Ja ongi kõik, kolleegid. Head puhkust!”

“Aga mina, Andrus?!” hüüatab kaitseminister Aaviksoo solvunult.

“Sina, Jaak?” üllatub Ansip. “Ma mõtlesin, et sa tead! Sina veedad oma puhkuse Võidusammast valvates. “