Veel Vabadussõja ajal, mais 1919 kuulutas haridusministeerium välja esimese riigivapikonkursi. Tagantjärele võib öelda, et konkurss oli juba ette määratud luhtumisele. Nimelt olid seatud tingimused kõike muud kui lihtsad ja eestlaslikud – sooviti näha musta kotka, endise Eestimaa kubermangu vapi ja hõbedase vapikilbi kasutamist.

Ühtegi sobivat kavandit ei laekunud, küll aga saabus valitsusse haridusministri kaks ideelahendust: riigivapp kombineeritakse Eestimaa ja Liivimaa kubermangu vappidest; riigivapil on must põhjakotkas võitluses maoga. Õnneks leidus Eestis terve mõistusega inimesi, kes lükkasid selle “toreda” idee tagasi. Näiteks kunstnik ­Kristjan Raud ütles, et Eesti ei soovi tumedaid orja­aegu tagasi ja eesti rahvas ei või tolleaegseid vappe omaks tunnistada. Kuna üksmeelele ei jõutud, otsustati aeg maha võtta.

Uuele ringile mindi 1921. aasta kevadel, kui haridusministeerium kuulutas välja järjekordse konkursi. Kuna kujunduselemendid olid ette kirjutatud ja tähtajad lühikesed, jäid paljud nimekad kunstnikud protestiks konkursist eemale. Küll aga saatis kavandeid rahvas üle kogu Eesti – kokku laekus 138 tööd. Pakuti kõiksugu lahendusi, mesilastest ja sipelgatest kuni kotkaste ja lõvideni. Paraku taas mitte ühtki, mis väärinuks esimest auhinda. Tulemusi ei andnud ka lisakonkurss.

Nii langetas Riigikogu 1923. aasta lõpul ainuõige otsuse – vapi loomine tehti ülesandeks eesti kunstnikke koondavatele organisatsioonidele. 20 esitatud kavandi seast valis Riigikogu üldkomisjon välja ühe, millest aastapäevad hiljem saigi Eesti riigivapp – kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat otsavaatavat lõvi.

Mida tähendab Eesti riigivapi sümboolika? Riigikogu abisekretär Leopold Raudkepp seletas selle toona lahti järgmiselt: esimene lõvi tähendab Lembitu-aegset vabadusvõitlust, teine Jüriöö ülestõusu ja kolmas Vabadussõda. Tammeokstest vanik märgib Eesti tugevust, püsivust ja vabaduse närtsimata traditsioone. Tänapäeval võiksid kolm lõvi sümboliseerida muistset vabadusvõitlust, vabadussõda ja taasiseseisvumiseni viinud võitlust.