Ta ei teadnud aga, et juba 18 kuud olid tema tegemisi jälginud politseiuurijad.

Detektiivide tähelepanu köitis Browni imelik harjumus panna paari Aafrika ja Ida-Euroopa kodanikke. Vaid paar päeva pärast lahkumisteadet vikaar vahistati.

Kogutud tõendite põhjal võis järeldada, et teisi vagadusele manitsenud Brown oli suurejooneline petumeister. Viimase nelja aasta jooksul sõlmis Brown sadu fiktiivabielusid, aitamaks Aafrika ning Ida-Euroopa immigrantidel saada elamisluba Suurbritannias.

Käesoleva aasta juunis hakati Browni üle kohut mõistma Lewesi kroonikohtus. Koos temaga istuvad süüdistatavate pingis ka petuskeemi teised osalised: evangeelsest jutlustajast immigratsiooniadvokaat Michael Adelasoye ning ukrainlane Vladymyr Buchak.

Kolmiku „klientuuriks“ olid Aafrikast (peamiselt Nigeeriast ja Rwandast) pärit immigrandid, kes tahtsid saada elamis- ja tööluba Euroopa majandustsoonis. Nad saavad loa hankida, kui abielluvad mõne majandustsooni kuuluva riigi kodanikuga. Siinkohal sekkus mängu Buchak. 33aastase ukrainlase ülesandeks oli leida meeleheitel, töötuid ja rahahädas Ida-Euroopa naisi ja mehi, kes oleksid nõus mõistliku summa eest mõne aafriklasega abielluma, et too saaks nautida seadusliku migratsiooniga kaasnevaid hüvesid.

“Pruutide” leidmiseks pani Buchak üles venekeelsed kuulutused, mis pakkusid tööd Hastingsi linnas Ida-Sussexis. Kuulutustele reageerinud tegelastele tutvustas Buchak end eestlase Kaido Mäesaluna. Oletatavasti leidis Buchak sobiva eestiliku alias’e internetist – sama nime kannavad vähemalt kaks Eesti kodanikku. Kaido Mäesalu nimi oli ka dokumentidel, mis politsei hiljem Buchaki elukohast leidis.

Buchak leidis naistele Hastingsis töö- ja elukoha, kuid hakkas neid seejärel veenma, et tegelikult saab ta pakkuda veel teisigi raha teenimise võimalusi. Süüdistaja David Walbank tõi kohtus kolm näidet, kuidas ida-eurooplasi petuabielude võrku meelitati. Üks neist käsitles eestlanna Ingega (55) juhtunut.

Kolm aastat tagasi vastas Inge Buchaki tööpakkumisele. Buchak tegi ettepaneku, et maksab naisele 3000 naela, kui too soostub abielluma 30aastase nigeerlasest turvamehe Joseph Ndukaga. Pärast esialgset keeldumist võttis rahahädas Inge pakkumise vastu. Aprillis 2007 sõlmis vikaar Alex Brown Inga ja Nduka abielu.

Arvud vikaariga seotud petuskeemis räägivad enese eest. Aastatel 2002-2005 andsid Browni kirikus abieluvande vaid 13 paari, kuid seejärel sai St Peteri ja St Pauli pühakojas hoo sisse tõeline pulmabuum. Järgmise nelja aasta vältel laulatas Brown 383 paari. Neist 360s oli mees pärit Aafrikast, peamiselt Nigeeriast või Rwandast, ja naine Ida-Euroopast.

Süüdistaja Walbanki sõnul esines juhtumeid, kus pooled abielu tühistasid, et siis kuu või kaks hiljem uue partneriga altari ette astuda. Orelit nendes pulmades mängitud.

Kohaliku prokuratuuri pressiesindaja Ben Harding selgitas Ekspressile, et ilma põhjaliku analüüsita on raske öelda, mitu fiktiivabielu Browni eestvedamisel Eesti ja Aafrika kodanike vahel sõlmiti. Eeldatavalt oli abiellunute seas eestlasi siiski suhteliselt vähe.

Brown, Buchak ja ebaseaduslikult riigis viibivate aafriklaste vahendusisikuna tegutsemises kahtlustatav Adelasoye end immigratsiooniseaduse rikkumises süüdi ei tunnistanud.

Buchaki süüdistatakse ka Eesti kodaniku identiteedi varguses.

Abielud välismaalastega tekitavad probleeme

Fiktiivabielusid sõlmivad peamiselt verinoored või korduvalt lahutatud eestlannad, selgitab välisministeeriumi pressitalituse spetsialist Helen Rits.

? Kui palju tuleb välisministeeriumi ametnikel fiktiivabieludega kokku puutuda?

Oleme fiktiivabielude sõlmimise probleemiga kokku puutunud peamiselt Iirimaal ja Küprosel. Need on Euroopa Liitu kuuluvad, kuid Schengeni ruumist välja jäävad riigid, kus eestlannad sõlmivad abielusid Aafrika ja Aasia päritolu meestega, kes asuvad seejärel taotlema ühenduse elamisluba.

? Millised on Inglismaaga seotud juhtumid?

Eesti Londoni saatkonna poole ei ole kodanikud selliste muredega pöördunud.

? Millised naised selliseid abielusid sõlmivad?

Välismaalastega fiktiivabielusid sõlminud naised saab jagada valdavalt kahte rühma: esiteks 30-40aastased kodumaal korduvalt abielus olnud naised, teiseks väga noored, väikses maakohas elavad, äsja abiellumisikka jõudnud neiud. Üks peamisi tegureid, mis sunnib illegaalsest võimalusest kinni haarama, on rahahäda.

? Kui palju palutakse saatkondadest abi, kui ollakse pärast välismaalasega abiellumist täbarasse olukorda sattunud?

Mitte ainult fiktiivabielud, vaid üldse abielud välismaa kodanikega võivad tuua kaasa hulga varjatud probleeme. Enamasti on abielludes kõik roosiline. Kui aga kooselu ei suju, tekib terve rida probleeme - lahutamine, laste hooldusküsimus, rääkimata vaimsest või füüsilisest koduvägivallast ning erinevatest kultuuridest tulenevate suhete ootamatusega. Statistikat me selliste juhtumitega seotud abipalvete kohta ei pea. Samas püüame alati välismaalasega abiellumisest tulenevate probleemide korral inimesi vajadusel nõustada ja abistada.