Ekspressi kõne lõpetas jandi Sampo krediitkaardiga
Nagu tuhanded eestlased, oli ka Ardo Siemer hankinud endale krediitkaardi, et saaks vajadusel kasutada “tagavararaha”. Sampo Freestyle’i kaardi krediidilimiit oli 30 000 krooni.
Tänavu aasta alguses oli konto korralikult miinuses. Lepingu järgi tuli tal iga kuu tagasi maksta 500 krooni, mõni kuu maksis rohkemgi.
“Olin jupphaaval maksnud, kuid mõtlesin huvi pärast vaadata, palju veel tuleb maksta,” räägib Siemer. “Konto väljavõte oli šokeeriv – miinus 47 000 krooni!” Raha oli mehe arvelt kummaliselt kadunud, kusjuures Sampo oli lepinguga fikseeritud krediidilimiidi üle lasknud!
Konto väljavõtet uurides avastas Siemer mitu täiesti müstilist tehingut. Kaardiga oli tänavu jaanuarist kuni veebruarini võetud mitmel korral kuni paarisaja krooni kaupa välja sularaha Moskvas ja USAs Richmond Hillis. Seejärel oli osa summadest “refundi” nime all tagasi kantud.
Kuid siis, aprillis oli võetud Kanadas ühel päeval ühest ja samast automaadist 12 korda järjest kokku üle 18 000 krooni. Neist kümnel korral tingimustes, kus krediidilimiit oli ületatud. Samas polnud Siemer sel ajal Venemaal, USAs ega Kanadas viibinud.
Möödunud aasta väljavõte tõi uusi üllatusi. Augustis oli USAs kontolt võetud paarsada krooni, kuid kuu hiljem tagastatud. Juulis oli aga Indias Mumbais võetud kontolt ligi 2500 krooni sularaha. Siemer reisis mullu aastal küll Türki ja Leetu, kuid polnud käinud USAs ega Indias.
Kokku kadus mõne kuu jooksul tema kontolt mõistatuslikel asjaoludel ligi 23 000 krooni.
Raha tagasisaamise saaga algas aprillis. Pärast konto väljavõtete uurimist pöördus Siemer Sampo kontorisse ja kirjutas avalduse. “Mulle öeldi, et selliseid ebameeldivaid juhuseid tuleb ette ning lubati, et kõik saab korda ja raha makstakse mulle tagasi,” räägib mees.
Möödus napilt nädal ja tema postkasti potsatas konkreetse autori nimeta, kuid “parimate soovidega” kiri Sampolt, kus teatati, et tehingud on tehtud PIN-koodi kasutades, mis peaks olema teada ainult kaardiomanikule, ning neid ei saa seega vaidlustada. “Nad eeldasid, et olen olnud lohakas ning soovitasid pöörduda politsei poole,” ütleb Siemer.
Politseis põrgatati juhtumit ühest osakonnast teise, kuni prokuröri abi Tristan Ploom teatas mai lõpus, et tegu on ilmselt krediitkaardiandmete vargusega, võltsitud kaartide valmistamisega ning ebaseaduslike tehingute sooritamisega. Et aga kuritegu pandi toime väljaspool Eestit, pole põhjendatud kriminaalmenetluse alustamine Eestis! Samuti pole võimalik edastada kuriteoavaldust mõnda teise riiki, sest pole teada, millises riigis kuritegu toimus.
Pettunud Siemer ei kaotanud siiski lootust ning astus eelmisel nädalal uuesti sisse Samposse. Ta kirjutas avalduse, et pole nõus maksma kinni 17 000 krooni, mille ulatuses Sampo lepingut rikkudes limiidi ületada lasi. Samuti esitas mees passi, mis näitas, et ta ei ole käinud raha väljavõtmise ajal Indias, Kanadas ega USAs.
“Nüüd teatas mulle teller, et eelmisel aastal Indias võetud raha ma kindlasti tagasi ei saa, sest tehingu vaidlustamise tähtaeg 60 päeva on ammu möödas. Ülejäänud summa osas lubati asja uurida.”
Kuid kohe saabus Sampost uus e-kiri vana sisuga – kasutatud on PIN-koodi. Vaidlustamise tähtaeg on ületatud. Unustage ära ja nägemist.
Siemer: “Kirjutasin Sampo üldmeilile, et olen väga pettunud ja arvan, et peaksin eesti rahvast sellisest ülekohtust teavitama."
Ekspress võttis teema uurida möödunud reedel. Kell 11 helistasin Sampo turundusdirektorile Anneli Rõukile, kes lubas asja uurida. Pankurid läksid suurde pabinasse. Kell 13 hakkasid pangast tulema signaalid, et Siemerile tuleks siiski kõik kahjud viivitamatult hüvitada.
Rõuk väitis, et meedia panga otsuseid ei mõjuta. Hoopis Sampo maksekaartide osakond oli selsamal hommikul juhtumisi Siemeri kaebuse uuesti läbi vaadanud ning võtnud arvesse asjaolu, et passi järgi mees ei käinud riikides, kus raha välja võeti.
Rõuk tunnistas, et panga varasem otsus hüvitisest keelduda tehti kiiresti ja pinnapealselt.
Kummaline vastus tuli temalt aga küsimusele, kuidas on võimalik krediitkaardiga raha välja võtta, kui limiit on ületatud. “Nii võib juhtuda,” ütles Rõuk. Hiljem selgitati Sampost, et tegu oli “tehnilise tõrkega".
Siemer soovitab teistelgi Sampo krediitkaardiomanikel konto väljavõtted hoolega üle vaadata. “Mina olin kindel, et mu raha on õiges kohas."
Ta oletab ka, kuidas kaabakad tema kaardiandmed kätte said. Nimelt ostis ta läinud aastal Poolas ühest tanklast kütust ja toitu. Müüja tõmbas kaardi magnetriba läbi terminali, kuid ütles, et sisestada tuleb ka PIN-kood. Nüüd teab ta: “Kui tahetakse mõlemat – nii magnetriba kui ka PINi –, tuleb keelduda!”
Kellel pole krediitkaardiga probleeme, sel lihtsalt veab
? Keskkriminaalpolitsei menetlusosakonna juht Ivo Kolk ütleb, et juhtumid, kus Eesti inimeste pangaarvetelt võetakse välismaal omavoliliselt PIN-koodiga sularaha välja, pole sagedased ning nende põhjustatud kahjud on väikesed.
? Põhjus võib olla selles, et pigem on kurjategijate luubi all rikkamate riikide kodanike kontod. Tõsisemad ja kõmulisemad on juhtumid, kus kurikaelad ründavad pangaservereid.
? Kolgi sõnul pole ühest retsepti, kuidas välismaal krediitkaardiga makstes vältida hilisemaid võimalikke probleeme. Kes sekeldustesse ei satu, on lihtsalt õnnelik. “Teoreetiliselt võib ju soovitada, et ärge laske oma kaarti silmist, kuid praktiliselt pole see kerge. Ööklubis või restoranis läheb töötaja maksmisel kaardiga kuhugi taharuumi. Samuti võivad andmed lekkida, ostes internetist asju või broneerides hotelli,” ütleb Kolk.
? Välismaal rohkema sularaha kasutamine pole samuti hea lahendus, sest siis oled röövlitele tõenäolisem sihtmärk. Kindlamad soovitused on mitte anda kaarti kellegi kätte hoiule ega saata pereliikmeid oma kaardiga automaadist sularaha võtma. Ka saab kehtestada väiksemaid päevalimiite ning piirata kaardi kasutust internetis ja välismaal. Konto väljavõtet tasub regulaarselt üle vaadata.
? Kui on ilmselge, et kliendi kontolt võeti raha välja tema teadmata ja tahte vastaselt, kompenseerivad Eesti pangad üldjuhul kahjud võrdlemisi lihtsalt. Sellega jätavad nad aga ka ruumi võimalikeks pettusteks.
