Ainult selle vahega, et siin pole keegi vahele jäänud. Kuid kadunud on erakordselt suur kogus narkootikume.

Juba pikemat aega sahistasid kurjategijad, kuidas „lekib“ riigi ainus ladu, kus hoitakse konfiskeeritud uimasteid.

Kõlakad kasvasid ja kahanesid vahelduva eduga kuni kaitsepolitsei alustas tänavu jaanuaris Kohtuekspertiisi Instituudis erakorralist inventuuri.

Muuhulgas saadeti sinna komissar, kes sai mullu aasta kaitsepolitseiniku tiitli koos nimelise püstoliga Walther PPS.

Kuueliikmeline komisjon instituudi asedirektori Rene Vihalemi juhtimisel pidi ettekande tegema viie päeva jooksul.

Kuid juba paar päeva hiljem oli selge, et sellest ajast ei jätku. Tärminit pikendati aprillini ja seejärel mai lõpuni.

 

Kaotsi läks igati sorti narkootikume

Kokku on laos hoiul umbes 10 000 portsu konfiskeeritud narkootikume. Kõik need kaaluti inventuuri käigus ükshaaval üle, alates näpuotsatäiesuurustest mini-grip kilekottidesse suletud kokaiinikogustest kuni kanepit täis topitud kartulikottideni.

Igal õhtul pitseerisid kaitsepolitseinikud narkolao ukse kinni ja avasid selle uuesti järgmisel päeval. Üle kaalutud uimastikogused pandi kirja arvutisse, mida kapo analüütik võrdles lattu omal ajal vastu võetud uimastipartiidega.

Jäi mulje, et kaitsepolitsei tundis huvi mõnede konkreetsete konfiskeerimiste vastu, mille asitõendid välja otsiti. Nendega oli kõik korras. Mitte aga üldise seisuga.

Viimasel viiel aastal lattu saadetud ja seal tegelikult hoiatavate koguste võrdlemine näitas 91 kilogrammist uimastite puudujääki!

Väidetavalt on see 15 protsenti lattu hoiule antud narkootikumidest ehk igast seitsmest grammist üks on kadunud.

Nagu tina tuhka on kadunud igat sorti uimasteid: fenüülatsetoon, GBL, GHB, amfetamiini, hašiš, kanep, kanepiõisikud, kokaiin jne. Kadunud uimastite nimekiri võtab inventuuri kokkuvõttes enda alla terve lehekülje.

 

Kanister tilgub, paberid segased

Kuhu ja kuidas uimastid kadusid, ei tea keegi.

Instituudi keemiaosakonna ladu asub vanas Nõme miilitsakoolis. Tegemist on kivist ehitisega, kuhu võõral pole võimalik väljast märkamatult sisse pääseda.

Sinna ei ole asja isegi staažikatel narkopolitseinikel.

Küll aga oli ja on lattu vaba sissepääs kümnekonnal instituudis töötaval eksperdil, kes igapäevaselt uimastite koostist määravad. Oma tööl liikusid nad pidevalt lao ja labori vahet. Kuna ladudes puudub videovalve, pole ekspertide tegevust võimalik tagantjärgi kontrollida.

Osa uimasteist kadus tõenäoliselt ka loomulikul teel – näiteks mullu sügisel tilkus 20 liitri suurune kanister. Inventuuri käigus valasid kaitsepolitseinikud kanistri vett täis ja veendusid, et see lasi tõepoolest läbi.

Politseinikel on palju kogemusi amfetamiini koguse muutumisega. Diilerilt kätte saades on kaup sageli märg, sest raskema kauba eest saab rohkem raha küsida. Ekspertiisi tegemise ajaks kuivab kogus kokku.

Rohkelt segadusi avastasid inventuuri tegijad ka lao paberites. Mitte alati polnud tehtud raportit asitõendite riknemise kohta (näiteks kanep võib mädanema minna).

Lisaks antakse laost aegajalt narkootikume välja politseinike ja narkokoerte õpetamiseks, et nad oskasid meelemürke tuvastada.

Ühe asjaosalise arvates saabki suurt osa puudujäägist seletada inimlike eksitustega, kus paberitesse kanti kiirustamise tõttu lihtsalt valed kogused.

Samas ei saa kõiki sedasorti vigade kaela ajada, sest 91 kilo kadumine viie aasta jooksul on erakordselt suur: keskmine kadu oleks poolteist kilo kuus.

Aastas konfiskeeritakse Eestis kokku umbes 300 kilo uimasteid.

 

Miks seisavad laos uimaseid, mis pidid olema ammu hävitatud?

Lisaks leidsid inventuuri tegijad 17,5 kilogrammi narkootikume, mis dokumentide kohaselt pidid olema hävitatud juba aastaid tagasi.

Hävitamiseks pannakse uimastid tavaliselt suurtesse paberkottidesse ning viiakse hambuni relvastatud K-komando saatel mõnda tehasesse, kus nad suurel kuumusel ära põletatakse.

Viimane ametlik uimastite hävitamine toimus neli aastat tagasi ja väidetavalt tehti selle käigus vigu – kõiki põletamisele määratud aineid ei leitud üles ning osa neist jäänud proovidega seotud kottide sekka.

Alates aastast 2006 võib uimasteid hävitada ainult kohtu loaga. Kuna kohtud pole hävitamisi määranud, siis peaks kogu konfiskeeritud kraam laos tallel olema.

Kõige tipuks näitas inventuur, et eksperdid kulutasid ainete koostise määramiseks liiga palju uimasteid. „Ebaloomulikult suur kulu“ oli 26,3 kilogrammi. 

 

Varem kasutati laos tavalist Exceli

Inventuur tõi kaasa mitmeid muutusi. Instituudi direktor Üllar Lanno kehtestas laos uue töökorra.

Varem peeti narkokoguste üle arvestust tavalises Exceli tabelis, mida olnuks lihtne võltsida. Alles nüüd võetakse kasutusele spetsiaalne laoarveatuse programm, mis salvestab kõik failis tehtud muudatused ja nende autorid.

Samuti pakitakse uimastid alates sellest aastast vaakumpakenditesse, mida ei saa märgistust rikkumata avada.

Iga poole aasta tagant hakatakse laos inventuuri tegema.

Seni vastutas laos toimunu eest peaekspert Peep Rausberg. Alates selle nädala neljapäevast saab uueks vastutajaks keemiaosakonna juhataja Aime Riikoja.

Lisaks käib praegu veel üks inventuur, kus on luubi all sel aastal tehtu (eelpoolmainitud inventuur hõlmas aastaid 2005-2009).

 

Juhtunut püütakse kinni mätsida

Ekspressi teada on mitmed asjaosalised huvitatud kriminaalasja algatamisest, mis näitaks täpselt, kes on süüdi. Kui tõde välja ei tule, siis jääb kahtlusevari kõigile ekspertidele, kes instituudis uimastitega töötavad. „Selline räme hämamine kahjustab ekspertide mainet,“ ütleb üks allikas. „Neid kõiki võiks ju lahti lasta.“

Keemiaosakonna töötajatele ütles direktor Üllar Lanno, et kaitsepolitseid ei huvita mitte vanad patud, vaid see, et tulevikus enam midagi sarnast ei korduks ja kõik korda tehtaks.

Lanno otsusel on uurimise kokkuvõtte viieks aastaks salastatud.

Kõik see näitab, et juhtunut üritatakse kinni mätsida, kuigi kadunud kogus on erakordselt suur ja sellest piisaks iga narkoärika pikkadeks aastateks kinni panemiseks.

„Seis on sant,“ tunnistas üks asjaga seotud inimene. „Üldse mitte meeldiv.“

Nüüd aga loo puänt: kaitsepolitsei inventuur seisnes vaid uimastikoguste kaalumises. Uurijad ei kontrollinud, mida pakid sisaldavad. Samas oleks 10 000 pakikese uuesti analüüsimine käinud lihtsalt üle jõu.

Ja me teame Hollywoodi filmidest, et mõnikord vahetatakse kokaiin jahu vastu.

 

PS Ekspress helistas teisipäeva õhtul Üllar Lannole, et küsida tema kommentaari instituudis avastatud uimastikaole. Parajasti välismaal puhkusel viibinud Lanno teatas kohe, et tegemist on salastatud teemaga. Ta ütles, et Ekspressiga rääkinud ametnikud tuleks võtta ametisaladuste avalikustamise eest vastutusele.

Narkootikumide kadumisest ei teinud Lanno aga numbrit: "Kui te arvate, et see on mingi kohutav uudismagnet, siis te küll eksite. Tegemist on politsei sisemise tööga."