Narkoäri protsess algas kohtuniku apsuga
Nii teravaid hinnanguid “süsteemi” aadressil, nagu pruugiti teisipäeva hommikul Tallinna ringkonnakohtu saalis nr 236, kuuleb kohtus harva. Ent tegu oli ka pretsedenditu olukorraga.
“Tuleb kolm tapjat lahti lasta, ehk siis hakatakse mõtlema!”
“Kuni kohtu töö on niimoodi organiseeritud, saavad sellised asjad juhtuda.”
“Kui seadusandja tekitatud olukord – “geniaalne” katkematuse printsiip – ei lase kohtul oma tööd planeerida, ei pea inimesed seepärast veel vangis olema.”
Karme väljaütlemisi lubasid advokaadid Helen Tomberg, Mariann Tusti, Aivar Ennok ja Raivo Bergson, kelle kaitsealused – neli mastaapses hašišiäris kahtlustatavat meest – Harju maakohtu kohtunik Valeri Lõõnik 23.juulil ootamatult vabastas, kuid kelle uut vahistamist Riigiprokuratuur ringkonnakohtult nõudis.
Süüdistuse kohaselt omandasid Jüri Ainvere, Illimar Masing, Tarmo Rand ja Herki Udikas veebruari alguses Eesti oludes harvaesinevalt suure koguse – 14 kilo – hašišit eesmärgiga see välismaale toimetada. Mõni päev hiljem pidasid politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitseinikud (endine Keskkriminaalpolitsei) narkokäitlejad kinni. Algselt seostati narkotehinguga ka viiendat meest – põneva taustaga Mario Simustet, hüüdnimega Väike Vaal, ent kahtlus osutus alusetuks.
Riigiprokuratuuri juhitud eeluurimine kulges kiiresti ja kesksuveks saadeti süüdistusakt Harju maakohtusse, kus asja sai endale maadevahetuse protsessist tuntud kohtunik Lõõnik. Seaduse järgi pidanuks kohtunik süüdistusaktiga tutvumise järel neliku kohtu alla andma ja leppima kaitsjate ja süüdistajaga kokku istungiajad. Ent selle asemel otsustas kohtunik süüdistatavad lihtsalt vahi alt vabastada! See oli nii hämmastav samm, et prokurörid-kohtunikud, kellega Ekspress konsulteeris, adumaks kohtunik Lõõniku motiive, ei osanud midagi kosta. Kohtunik Lõõnik on puhkusel, ent nädalapäevad tagasi ütles ta ERRi uudisteportaalile asja kohta nii: “Kaks süüdistatavat on varem karistamata, samuti on neil kindlad elu- ja töökohad, mistõttu puudub alus arvata, et nad võiksid kohtupidamise eest pakku minna.” Määrusesse kirjutas kohtunik ka, et “kestvalt võib inimesi kinni pidada vaid siis, kui selleks on tõsine avalik huvi”.
Arvestagem aga, et nelikult ära võetud hašišikogusest saaks narkojoobe rohkem kui 14 000 inimest ehk terve Võru linna täis rahvast!
Õelaid repliike loopinud advokaadid siunasid nn “kohtumenetluse katkematuse” printsiipi. Advokaatide sõnum oli, et kohtunik Lõõnikul polnudki muud valikut, kui kahtlustatavad vabastada, sest kuni järgmise aasta kevadeni juhib kohtunik Lõõnik maadevahetuse protsessi – pole aga mõeldav jätta narkoäris süüdistatavad seniks vahi alla. Advokaadid viitasid sellele, et kohtumenetluse “katkematuse printsiip” ei luba kohtunikul enne uut kriminaalasja arutama asuda, kui eelmises otsus tehtud.
“Katkematuse printsiip ei puutu siin asjasse. Seadus lubab esimese astme kuritegude (eriti rasked kuriteod, mille eest on ette nähtud vangistus üle viie aasta, sh narkokuriteod – autor) puhul, kui süüdistatavad on vahi all, hakata asja arutama ka väljaspool järjekorda,” jäi eriarvamusele prokurör Kati Miitra, kes narkoäri kriminaalasjas riiki esindab.
Ringkonnakohtunikud andsid käsu kriminaalasi uuele kohtunikule üle anda ning süüdistatavad uuesti vahi alla võtta. Seda saab aga teha alles pärast seda, kui ka Riigikohus on vaidlusaluse olukorra kohta oma sõna öelnud. Et mehi ähvardab süüdimõistmisel kuni 15aastane vangistus, ei pruugi keegi neist selleks ajaks enam Eestis viibida.
