Endel ja tema Merivälja maja jäi silma tandemile Liis Haavel – Vello Loit, kes jahtisid aktiivselt vanainimestest majaomanikke.

Kevadel 2005 jootsid nad Endlile hea peatäie viina, viisid Raplasse Raul Joametsa notaribüroosse ja Endli maja kirjutati Vello Loiti ema Milvi Loiti nimele. Endel ei mäletanud sellest pärast midagi.

2006. aastal tabas Endlit insult, ta jäi ratastooli ja sama aasta 12. juulil tunnistati ta kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kohaselt otsusevõimetuks.

2007. aasta 10. aprillil sõidutas Lea Kangur Endel-Aleksander Salki Paidesse, kus notar Ene Nuka vaatas, et Endel on täie tervise juures ja vormistati testament, millega pidi Lea Kangur pärima kogu maise vara ja Lea Kangurist sai Endli hooldaja.

13 päeva pärast seda, kui Lea Kangur oli saanud Salki pärijaks (ja väitnud, et Endel on igati otsusevõimeline), läks ta Tallinnas Kesklinna valitsusse, kus teatas, et isand Salk vajab eestkostet, nõu ja abi.

Lea Kangur vormistati E.-A. Salki eestkostjaks, mis tähendab, et ta saab Salki nimel teha olulisi otsuseid.

Proua Kangur palkas advokaadid. Maja võeti Loiti käest ära ja kirjutati uuesti Endli nimele hilissügisel 2008.

Endel-Aleksander Salk suri 2009. aasta sügisel. Lea Kangur laskis kadunukese tuhastada. Kui Endli õde venna surmast teada sai, läks ta notari juurde, et kuidas venna pärandusega jääb. Notari juures kuulis Laine Salk, et Endli vara pärib hoopis Lea Kangur, mitte tema. (Kinnistusraamat ütleb, et maja on siiani Endli nimel, juures on märkus, et “käsutamise keelamiseks Laine-Marianne Salki kasuks”.)

Laine-Marianne Salk andis asja kohtusse ja nõuab venna poolt Lea Kangurile tehtud pärandi tühistamist.

PS Endli tuhka pole Lea Kangur siiamaani Endli õele üle andnud. Lea Kangur ütleb, et tundis Endlit väga palju aastaid ja et Endli soov oligi, et Lea ta matab, õega aga polevat mehel olnud head läbisaamist.