Mis sest, et eurosaadik Vilja Savisaar-Toomast lubas küll projektis lahkesti oma Nõmme maja seinad ära soojustada ja krohvida ning elamu kõigest veidi laiemaks ehitada.

Tema käitumine oli hoopis teistsugune. Vana hoone võeti lihtsalt maha ning nüüd kerkib kiiresti selle asemel täiesti uus eramu. Ilma et ta oleks viitsinud võtta linnavalitsusest õiget ehitusluba – kuna see oleks nõudnud vähemalt paar kuud rohkem aega.

Sportlik linnaosavanem Rainer Vakra, kes hiljuti ajaloolise Nõmme turuhoone hävimisele nii kirglikult kaasa elas, ütles nüüd otse teleekraanil, et tema parteikaaslase käitumises mingit eksimust ei näe. Asemele püstitatakse ju sarnane hoone! Mitte uhke basseiniga villa!

Nii Vakra kui Savisaar-Toomast peaksid vähemasti teoreetiliselt teadma, kuidas linn ahistab tavalisi inimesi, kes soovivad oma maja ümber ehitada. Tean mitut juhtu, kus isegi väiksemat sorti ehitused on ametnike poolt naeruväärsetel põhjustel seisma pandud.

Ma ei saa aru, miks Katile ja Matile keelatu on lubatud Viljale või Neinarile. Siit võib teha kahesuguseid järeldusi. Võib-olla on Eestis võetud vastu liiga palju ehitust reguleerivaid seadusi? Seadusi, mida tegelikult mitte keegi ei järgi ei praegu ega kavatse järgida ka tulevikus.

Ehituse vallas võiks igameheõigus tähendada seda, et alustuseks koondame kõik kohalike omavalitsuste planeerijad ning tühistame majade kõrguse ja suuruse piirangud.

Ja nii võib igaüks ehitada ükskõik kuhu ükskõik mida. Tunnistan, et tahaksin oma unistustes sulgeda kodukandi liiklusele ja suitsetajatele, varganägudest narkomaanidele aga virutada profülaktikaks pesapallikurikaga ja jätta kuukaardi ostmata. Savisaar-Toomasti kodanikualgatuse eeskuju reeglite rikkumisel on tõeliselt inspireeriv. Teeme ära!

Teine järeldus võiks olla, et Eesti lihtsalt pole õigusriik ning seadused kehtivad vaid pööbli jaoks. Ise oled loll, kui ei ole osanud veel rikkaks saada või võimule tulla.