Lääne-Viru tuntuim heategija osutus ahneks suliks
Sel tublil daamil jätkus südant igale perevägivalla käes kannatavale naisele ning töö või tervise kaotanud mehele Võsust Väike-Maarjani. “Lääne-Virumaa Ema Teresa” võinuks täiesti õigustatult olla Tapal asuva MTÜ Jeeriko juhi Angela Olti teine nimi. Võinuks, kui proua Olt poleks ühel saatuslikul hetkel valinud teist teed – võõraste hädade arvel mõnusa äraelamise teed. Heategevuse maski varjus riisus proua Olt MTÜ arvele riigiasutuste, valdade ja annetajate poolt kantud rahast 400 000 krooni ja kulutas seda spaades, kallites restoranides ja baarides, juuksuris, teatris või hambaarstil käies ning Tallinnas elava tütre korteriarveid makstes. Jälgede segamiseks oli Olti tütre korter kirjas kui MTÜ Jeeriko poolt kasutatav naiste varjupaik – tütar ise sellest teadlik ei olnud.
Avalikkusele on Sotsiaaldemokraatliku erakonna liige Angela Olt (48) tuntud mullusest ETV heategevuslikust programmist “Jõulutunnel”, kus ta Viru naiste varjupaiga (MTÜ Jeeriko allüksus) juhina esines. Annetustest kogunenud summast (üle pooleteise miljoni krooni) kandis Eesti Naiste Varjupaikade Liit (ENVL) MTÜ Jeeriko arvele 135 000.
Vahetult enne aastavahetust Virumaa Teatajas ilmunud Angela Olti kirjutatud artikkel kandis tagantjärele uskumatu irooniana mõjuvat pealkirja: “Tähtis ei ole raha, vaid ideed ja inimesed, kes neid ideid ellu viivad”. Väliselt ei jäänud kahtlust – tegemist on ülimalt asjatundliku ja omakasupüüdmatu inimesega. Ent möödus kõigest paar kuud ja proua Olti koduuksele Vinnis koputas Ida prefektuuri korruptsioonikuritegude teenistuse juht vanemkomissar Liina Pärn. Olt sai kahtlustuse sadade tuhandete kroonide riisumises.
Ohjeldamatu kulutamine
Süütõendid tema vastu andis MTÜ Jeeriko arvepidamine aastatest 2008–2010.
Kuigi igapäevase töö käigus puutus proua Olt kokku äärmises puuduses ja viletsuses virelevate inimestega, kõnelevad tšekid, et vähemalt aeg-ajalt lubati endale lausa luksust. Lõunasöökidel päevapraadidega ei piirdutud. Kord võeti Tapal Vaksali trahteris praadide kõrvale pudel šampust ja kolm mojito’t, kulutades kokku 739 krooni. Rakveres asuvas Villa Theresa nimelises söögikohas tehtud 845kroonises arves sisaldusid kaks komplekti merilesta kartulivahuga, mis loputati alla Martini vermutiga. Lausa huvitavast päevakavast kõnelevad tšekid 21.septembrist 2008. Kell 13.11 maksis Olt Jeeriko arvelt Värska veekeskuses kahe siidri, õlle ja džinni eest kokku 120 krooni. Kaks ja pool tundi hiljem võeti Tartus Wilde pubis juba korralik firmaroogadega lõuna 734 krooni eest (Olt ise ütleb täna, et praed söödi ära mitme inimese peale... siidri ostmine oli aga viga).
Anomaaliaid kohtab teisigi. Nii kulus 2008.aasta mais, päev enne Angela Olti abikaasa sünnipäeva, MTÜ arvelt Rakvere kaubanduskeskustes ligi 5000 krooni. Enne mullust jaaniõhtut aga ainuüksi Maksimarketis üle 3000 krooni. Ühel oktoobriõhtul 2008 on Jeeriko kinni maksnud kellegi 725 krooni maksnud uhke soengu – Olt eitab täna, et soeng tehti talle, ja väidab, et see võis olla Jeeriko kingitus mõnele “prügikasti-inimesele”...
Kütusele kulutas Angela Olt keskmiselt 6000–7000 krooni kuus, ilma et oleks pidanud nõuetekohast sõidupäevikut. Kümneid tuhandeid kulus aastas sõidukite hoolduseks – Olt kasutas MTÜ asjaajamiseks isiklikke sõidukeid – Subaru maasturit ja Nissanit.
Tähelepanu väärib seegi, et Olt maksis Jeeriko vahenditest endale igati tummist kuupalka. Rekord oli oktoober 2008 – üle 22 000 krooni, sama aasta detsembri palgaks kujunes 18 170 krooni pluss 12 000 krooni nädal enne jõule “majanduskulude katteks”. Tänavuse aasta alguse seisuga olid Jeeriko palgal (sh sõidukompensatsioon) ka Angela Olti abikaasa ja poeg.
MTÜ raha eest ostetud kallimatest esemetest leidis politsei Olti kodust näiteks pliidi, külmiku, nurgadiivani, velotrenažööri ja reisivoodi – nendega seoses talle süüdistust ei esitatud, sest usuti naise väidet, et need esemed olid lihtsalt kodus hoiul.
Uurijad on rahul
Alles tänavu jaanuarist töötavale Ida prefektuuri korruptsioonikuritegude teenistusele kujunes juhtum ideaalseks avalöögiks. “Selge juhtum, korralikud tõendid, kiire ja konkreetne töö,” rõõmustas vanemkomissar Liina Pärn. Olti mäletab ta koostööalti kahtlusalusena. “Jättis igati positiivse mulje, võttis kahtlustuses loetletud teod omaks ega ajanud süüd teiste kaela.”
Olt ei eitanud tema vastu kogutud tõendeid, nõustus kokkuleppemenetlusega ja võttis vastu karistuse – tingimisi vangistus pika katseajaga, lisaks kahju hüvitamise kohustus 352 640 krooni ulatuses hiljemalt 31. detsembriks. Osa kahjust, 43 500 krooni, hüvitas Olt MTÜ Jeerikole juunis.
Ülekuulamisel tunnistas Angela Olt: “Kõik arved MTÜ raamatupidamises, mis kajastavad restoranis, sööklas või mõnes lõbustusasutuses toitlustamist, jooki, sh alkoholi, on olnud isiklikuks tarbeks.”
Ta tunnistas ka, et sai aru – tütre korteri kommunaalarvete kinnimaksmine (ligi 44 000 krooni 15 kuu jooksul) oli ebaseaduslik. Olt rääkis, et korterit oleks kasutatud varjupaigana vajadusel – ent vajadust ei tekkinud.
Tagantjärele tark
Läinud nädalal Virumaa Teataja küsimustele vastates Olt endale enam tuhka pähe ei raputanud. Ta tõi näite, et spaas toimus “töötajate supervisioon”, et tuhandetesse kroonidesse ulatunud toidupoe ostud olid vajalikud supiköögi ülalpidamiseks, tütre korterile tehtud kulutused olid “peitarve” ning et kogu muugi kulutamine oli tarvilik abivajajatele. “Ma rõhutan, raha ei ole puudu, kõik teenused on saadud, toiduained on ostetud. Ma pean ostma varjupaiga naistele peavalurohtu ja nende lastele mähkmeid, kui vaja, ka vitamiine.”
Proua sõnul sundis politsei teda süüd omaks võtma ja kokkuleppemenetlusega nõustuma. Ta lubas advokaadi abiga välja uurida, kes ja miks tema vastu kriminaalasja organiseeris. Küsimusele, miks ta kohe advokaati ei võtnud, vastas naine: “Olin kindel, et ma ei ole süüdi. Läksin kokkuleppemenetlusele, sest ei tahtnud, et teised inimesed ja Jeeriko projektid minu pärast kannataks.”
Sauna-ehitaja sattus vangi
Vahest kõige veidram kogu loo juures on aga see, kuidas politsei üldse Angela Olti tegemistele jälile sai. Nimelt pöördus jaanuari lõpupäevil aasta alguses Jõhvis avatud korruptsioonitalituse poole keegi Jaan, kes äsja vanglast vabanenud. Jaani ei viinud vanglasse mingi võigas roim, vaid ta oli süüdi mitmes joobes juhtimises lühikese aja jooksul. Karistuseks oli mehele määratud 730 tundi ühiskasulikku tööd, mida ta täitis Jeeriko kontoris heakorratöid tehes. Ent – nagu Jaan politseile kinnitas – ühel päeval astus talle ligi proua Olt ja tegi ettepaneku: “Rakvere külje all on vaja üht sauna ehitada, tehtud töötunnid korrutan viiega.” Muidugi oli mees nõus ja asus, nagu ta peagi taipas, ehitama perekond Olti sauna, pidades oma töötundide üle arvet. Paar kuud hiljem said Jaanile karistuseks määratud 730 töötundi mehe arvestuste järgi täis. Ent Angela Olt nõudis, et saun ehitataks lõpuni valmis, muidu ta kriminaalhooldajale vastavat töötundide arvestust ei esita. Tekkis tüli, saun jäi pooleli, Jaan aga pandi seitsmeks kuuks vangi, sest tema kriminaalhooldaja andmetel polnud mees ettenähtud ajaks töötunde teinud. Vabadusse pääsedes läks Jaan korruptsioonikuritegude teenistuse jutule ja küsis, kas see on õige asi, et MTÜ juhataja laseb ühiskondliku töö sildi all endale sauna ehitada. Uurimise käigus selgus, et see oli vaid jäämäe tipp. Üllatuseks olgu aga fakt, et Angela Olt töötab Jeerikos edasi, sest – ta enda sõnul – tema usaldusväärsus ei olnud kellegi arvates küsitav.
