Pandipakendi heategevus
Muidugi alustasin ma pandipakendi-heategevusega nii, et kolisin majja, mille läheduses polnud ühtegi pandipakendite vastuvõtu punkti. Ja hakkasin neid jätma pudelikorjajatele.
Teiseks liigub sealkandis erakordselt palju inimesi, kes käivad maja prügikastist otsimas... midagi.
Ilmselt ikka pandipudeleid ja -purke.
Lapsena olen prügikasti-inimestele prügikasti serva peale jätnud suure leivakontsu Doktori vorsti viiludega. Praegu on näha, et naabrite seas on üsna populaarne neile annetada vanu kaltse, naiste kontsakingi, suuski, riiuleid ja vanu külmkappe.
Paraku jääb see heategevuskraam enamasti pikemaks ajaks prügiväljale vettima ja pärast on ühistu koosolekul suur tüli, et kes risustab.
Aga pandipakend on kiiresti minev kaup. Jõuad vaevalt õuest tuppa, kui kotike on juba haihtunud. Ja endal karma kohe natuke parem.
Viimasel ajal olengi märganud, et säärast pandipakendi-heategevust harrastatakse üsna palju. Lihtsalt see on nii mugav. Ja heategevuse vahendajate üks esimesi reegleid ongi, et heategijaile peab annetuse tegemine olema võimalikult lihtne. Muidu ei vaevuks keegi.
Ja ega n-ö pandiannetuste saajad, prügikasti-inimesed ilma suure vajaduseta oma ringkäike ei korraldaks. Nõudlus on olemas, ja see pole väike.
Teinekord valdavad mind aga seesuguse heategevuse harrastamisel kõhklused. Kas on ikka õige jätta raha maha inimestele, kes selle suure tõenäosusega kohe maha joovad?
Sest nagu kinnitab ka Tartu Ülikooli tervishoiuinstituudi dotsent Katrin Lang, kioskitest odekolonni ostvad mehed on oma raha kokku kraapinud enamasti pudelite korjamise teel.
Teisalt aga… Just viimasel pooleteisel aastal, majanduskriisi ajal, ei ole enam pudelikorjajad nii stereotüüpsed.
Kui ma näen vanalinnas pudelikotiga ringi liikumas prillidega kõhnakest raamatukoilikku naisterahvast; või haigete jalgadega vanadaami; või räägin Levika juures selle kümme aastat tööta olnud naisega, kelle ninaluu lõi katki tema enda abikaasa…
Või siis, kui ma trehvan tänavaposti prügikastist pudeli järele kätt sirutava laitmatult pressitud viigipükse kandva meesterahva või lapseohtu poisiga …
Siis mõtlen jällegi, et heategevus ongi mõnikord nagu loto.
Kui kas või iga viies pudelikorjaja ostab tühjade purkide eest saadud rahaga omale kas või paki piima, on mu pandipakendi-heategevus asja ette läinud.
