Ravida või panna magama?
Kui tuttav tiibeti mastif põlvelihase rebestas, oli mul temast väga kahju. Karvane elukas lebas osavõtmatult kamina ees nagu topis ega võtnud jalgu alla. Rohkem veel oli kahju aga tema perenaisest, kes pidi koera ravima. “Ristatissideme operatsioon läheb teil maksma 20 000 krooni,” teatas loomatohter. See oleks enam kui õpetajannast koeraomaniku kahe kuu palk... Ma ise sattusin sel suvel loomakliinikusse koeraneitsi Ruubikuga, kelle steriliseerimise eest printis kassaaparaat välja ligi poolemeetrise arve, kus lisaks rohtudele ilutsesid eraldi ridadel kummikindad, ühekordsed operatsioonilinad, niidid-nõelad – kokku 2600 krooni. Kassisuuruse krantsi eest, oigasin. Kolleeg jutustab, et tema tütarde rottide soetamishind (50 krooni) jääb mitmekordselt alla näriliste ravihinnale (kärntõve-vastased süstid maksid paarsada krooni). Kui kuulsin, et pudeliharja meenutava grifooni piimahammaste välja tõmbamise eest küsiti 1500 krooni, sain, aru et ma pole kaugeltki ainuke kannataja. “Vereimejad,” nuttis tiibetlase omanik.
Kas lemmikloomade ravimisest on tehtud loomaomanike tunnetele rõhudes küüniline bisnis või on hiiglaslikud raviarved põhjendatud?
Eesti Maaülikooli Väikeloomakliiniku peaarst Rainer Hõim ütleb, et ta näeb väljakirjutatud arvete pärast nutvaid – ja ka sõimavaid – loomaomanikke peaaegu iga päev. Mis teha, inimesele on kümme tuhat krooni ootamatu väljaminekuna üüratu summa, kuid loomakliiniku seisukohalt on Eesti ravihinnad veel väiksed.
“Arvestades seda, kui viis inimest on terve öö mässanud, siis kümme-viisteist tuhat krooni ei ole palju. Võrreldes Soomega on meie hinnad naeruväärsed,” ütleb dr Hõim. Aparatuur, analüüsid – see ei saa millegi poolest olla odavam kui inimeste uuringud. “Niikui ultrahelimasina sisse lükkad, kopikas kukub,” ütleb Rainer Hõim ja lisab, et lemmiklooma pidamine ongi luksus. Ta meenutab “Väikest printsi”: kui sa oled kellegi taltsutanud, siis pead tema eest ka vastutama. Ja pole vahet, kas tegemist on varjupaigaloomaga või haruldast tõugu tšempioniga, haigus on haigus. Veterinaaridel on tagataskus sama trump mis inimeste-arstidelgi: kui me siin rahul pole, lähme välismaale tööle.
Rainer Hõim püüab õppejõuna kokku arvata, mitu käesoleval aastal lõpetanud tõpratohtritest Eestisse jäi… Vähesed.
Järsk majanduskriis aga lõpetas nii mõnegi loomakese eluküünla.Rainer Hõim: “Kui oli masu põhi, siis pigem pandi loom magama, kui hakati raha kokku otsima.” Riik, kes ei tule toime inimestegi raviarvetega, loomasõbrale appi ei tule. Tark on lemmikud koos muu maise varaga ära kindlustada. Alates 2007. aasta lõpust saab meil lemmikloomi kindlustada ning huvi selle kindlustustoote vastu on iga aastaga suurenenud. If Kindlustuse statistika põhjal on lemmikloomaga seotud raviarve keskmine suurus 3400 krooni. Ligi 90 protsenti on makstud ravikulude korvamiseks, aga ka varguste ja kadumisega seotult.
Lemmikute ravitsemine läheb tunduvalt kallimaks kui nende ostuhind. Peab võtma mitu pakkumist. Tiibetlase perenaine uuris siit ja sealt, kuni selgus, et samaväärset operatsiooni, kuigi ilma meditsiinitehnika viimase sõnata, saab teha ka poole odavamalt. “Topis” sai jalule “kõigest” kümne tuhande krooni eest. Iseasi, kas tohtrid kiirustavad odavamat pakkuma.
Hüvitised
? Saksa lambakoer sai kassiga kakeldes silmavigastuse – ravi 2000 krooni
? Chihuahua keisrilõige – 6000 kr
? Dobermanni soolestikust võõrkeha eemaldamine – 5000 kr
? Retriiver lõhkus võõrast vara – parandamise hüvitis üle 11 000 kr
? Siberi husky jäi puugihammustuse tagajärjel haigeks – 5000 kr
? Siberi laika jäi haigeks ja hiljem ootamatult suri maksapuudulikkuse tagajärjel – omanikule hüvitati üle 10 000 krooni
? Lääne-Siberi laika sai jahil metssea käest pureda – 3000 kr
? Autost väljahüppamisel vigastas rotveiler jalga – 6500 kr
Hüvitispiir veterinaarabi korral on 7000 krooni
Vastutuskindlustusjuhtumi puhul on hüvitispiir 100 000 krooni
Omavastutus veterinaarabi korral on 10% kahjust, vastutuskindlustusjuhtumi puhul 1000 krooni.
Allikas: Ergo Kindlustuse AS