Mis on TeliaSonera jaoks praegu kõige kuumem teema?

Areng telekomi alal tervikuna on palavikuline. Siin käib jutt praegu inimeste elude muutmisest. Ja need muutused on fundamentaalsed. Kui 20 aastat tagasi oli sul taskus telefon, millega said helistada, siis nüüd on sul taskus arvuti, millega saad sadu asju teha.

Mind hämmastab, mida eestlased oma telefonidega täna teevad. Maksavad parkimise eest ja isegi osalevad valimistel. Rootsis on see ennekuulmatu. Seal on valimised tulemas ja mul on köögilaual valijakaart. Aga ma pole sel päeval üldse Rootsiski!

Millest siis selline IT arengupeetus teie kodumaal?

Ma ka ei saa aru! See on riiklike prioriteetide küsimus.

Liitusin TeliaSoneraga kolm aastat tagasi ja oleme siiani missioonil muuta selle firma kultuuri. Paljud küsivad, mis saab telekomifirmadest tulevikus, kas nad surevad konkurentsis Skype’i- või Google’i-laadsete tegijatega. Kinnitan, et me ei sure, meie roll on ühendust pakkuda, olgu traadiga või traadita, vahet pole.

Peame hästi tegema kolme asja: pakkuma kvaliteetset võrku, maailmaklassi klienditeenindust ja head hinda. Elion ja EMT on Eestis nendelt näitajatelt üle kontserni keskmise.

Tundsite hämmastust selle üle, mida eestlased oma mobiilidega teevad. Mida nad siis rohkem teevad kui rootslased?

Hämmastav on ennekõike see, kuidas Eesti valitsus on pannud tehnoloogia inimeste heaks tööle. Muus osas teevad rootslased samu asju.

Rootsis on mobiilse interneti kasv olnud plahvatuslikumgi kui Eestis. Kui aasta tagasi oli iga kümnes müüdud telefon nutitelefon (multimeediatelefon ehk smartphone – T. T.), siis nüüd iga kolmas! Eestis on ka paari aasta pärast pooltel inimestel kindlasti nutitelefonid. Nad surfavad netis või Facebookis, maksavad arveid jne.

Mida teie oma telefoniga teete?

Mina ei käi Facebookis, ma loen mobiilis ajalehti, vaatan aktsiahindu, meremehena huvitun ilmast. Loen ja saadan e-kirju ainult mobiili kaudu. Tavaarvutit vajan vaid niipalju, et suure klaviatuuriga on lihtsam teksti sisestada. Aga aktsiaturge ma arvutist enam ei jälgi – liiga keeruline!

Kui teil oleks veel Facebook ja Twitter ka...

Olen juba vana mees. Mu noor naine üritab mind veenda, et Facebook on “süütu”. Aga ma pole kindel, et kõik peaksid nägema, mida ma loen või kirjutan. Ma ei usalda Facebooki!

Mida nutitelefonid meiega teevad?

Toovad kaasa rea positiivseid tagajärgi ja mõned negatiivsed. Hakkame olema kogu aeg “levis” (online’is – T. T.) ja meil on kogu aeg ligipääs igale poole. See on nii positiivne kui ka negatiivne, sest hägustab piiri töö- ja eraelu vahel.

Mul on firmas 90 nii-öelda tippmänedžeri, kellega olen pidevalt kontaktis. Nende hulgas Valdur ja Valdo (Elioni juht Valdur Laid ja EMT juht Valdo Kalm – T. T.). Kui mul on küsimus, pöördun nende poole otse. Saadan kas või pühapäeva õhtul kell seitse SMSi või e-kirja.

Aga kui nad sellele tunni jooksul ei reageeri, hakkan kartma, et nad on surnud! See ei ole enam vastuvõetav, et pühapäevaõhtustele kirjadele vastatakse esmaspäeva hommikul kell kümme!

Aga võib-olla on Valdur pühapäeval kusagil sünnipäeval ja tal pole telefonigi kaasas?

Mina igatahes ei suuda ette kujutada, et tõusen hommikul voodist ja ei võta telefoni terveks päevaks kaasa. Ma läheksin hulluks!

Kuidas see pidev levisolek meie ajutegevust mõjutab?

Hea küsimus. Mingi distsipliin peab tekkima. Mul seda igatahes pole, vaatan oma postkasti 16 korda päevas! Mu tütar on täiesti “kasutu” – ta ei vasta pühapäeviti kunagi kirjadele.

Valdole võib ka ju Skype-kõne teha, selle asemel et SMSe saata.

See on teine teema. Kogu telekomitööstus läheb internetipõhiseks, Skype marsib kõige ees. Ka TeliaSonera peab minema täielikult internetti, sest see on palju odavam.

Ütleme TeliaSonera, mõtleme traadid...

Kui ma ettevõttesse tulin, käis tuline debatt, kas traadita side suretab traadiga fiksvõrgud välja. Numbrid justkui kinnitasid seda trendi: mobiilsus kasvab ja lauatelefoni kasutamine väheneb. Ometi pole “traadid” iganenud, otse vastupidi. Tehnoloogia areneb kiiremaks, andmeside maht kahekordistub igal aastal. Anna ainult kanalit ette, kõik tarbitakse täis! 3G-võrk võimaldab andmesidet kiirusega 8–10 Mbit/s, 4G juba 30–60 Mbit/s, aga see maht täitub mängeldes. Pange tähele, viie-kümne aasta pärast vajame kodus gigabaidist internetiühendust.

Gigabaidine ühendus pole mobiilivõrgus puhtfüüsikalistel põhjustel võimalik. Nii jäävadki kaablid telekomitööstuse peamiseks sidekanaliks. Nad pole enam vasest, vaid fiiberoptilised. Tulevad kodu või kontori ukseni. Aga kodus kasutame traadita internetti.

Tõsi, optilised kaablid nõuavad üüratuid investeeringuid. Kui Eesti Telefon omal ajal kaablid “lahti rullis”, oli ta monopoolne võrguteenuse pakkuja ning pidi teisi oma võrku lubama. Fiiberoptiliste kaablitega nii ei lähe.

Need meie taskuarvutid ehk nutitelefonid lülituvad automaatselt ümber mobiilivõrgust wifivõrku ja vastupidi, olenevalt kus me liigume?

Mjaa... võib-olla. Wifi-promo on tehtud kümme aastat. Räägitud, et wifivõrgud hakkavad hõlmama kõike, aga seda pole juhtunud. Jah, me kasutame kohvikutes wifit. Aga suur bisnis see pole.

Kuidas võrrelda eri võrgutehnoloogiate – NMT, GSM, 3G, 4G jne – tasuvust?

Tähtsaim küsimus on see, kuidas me tuleme toime ees seisva andmesideplahvatusega. TeliaSonera investorid on väga mures, et peame võrkudesse hakkama palju raha matma. Üritan neile selgitada, et see pole nii.

4G-võrk on väga hea investeering. Kui vana NMT-võrgu tugijaam maksis pool miljonit rootsi krooni, siis 4G-võrgu tugijaam maksab viis korda vähem, kuid võimaldab läbi lasta 100 000 korda rohkem infot. Probleem on hoopis selles, et võrguelektroonika tuleb kusagile masti otsa panna. Mast vajab aga betooni, rauda, elektrit – kõik see krempel ei odavne teps mitte, vaid hoopis kallineb viis protsenti aastas!

Kui praegu ostame kõneminuteid ja teatud hulga megabaite andmesidet, siis mida me tulevikus ostma hakkame, kas piiramatu hulga teenuseid ühe kuutasu eest?

Piiramatu, ah? Ma ka kunagi pidasin väga targaks TeliaSonera sammu hakata Rootsis pakkuma ühtse kuutasuga “söö, palju tahad” andmesidepaketti. See mobiilse interneti buumi kaasa tõigi! Varem inimesed kartsid mobiilset internetti. Keegi isegi ei teadnud, mida megabait tähendab. Aga kõigile meeldib nutitelefoniga internetis ringi surfata.

Olen poolteist aastat kolleegidega vaielnud, et peame selle piirangutevaba pulli viivitamatult lõpetama. Sest hetkest, mil massid selle tegelikust väärtusest aimu saavad, oleme operaatorina tõsises jamas. Kui andmeside maht kahekordistub igal aastal, siis see ehk meile probleeme ei tekita. Aga me peame olema surmkindlad, et meie võrgud koormuse all ära ei sure. Kui asi nii jätkub, võin ma oma mütsi ära süüa, et surevad!

Manhattanil seda pauku juba nägime. Turule tuli iPhone ja mõned jõnglased hakkasid nendega filme alla laadima. Tulemuseks oli katastroof! Põmm, ja kogu võrk oli mõne sekundiga maas. Inimesed ei saanud enam helistada – õudne, kas pole?

Mis oleks olnud lahendus?

Neile jõnglastele oleks tulnud öelda, et kui nad tahavad suuremas mahus kiiremat internetti, maksku. Muidu...ei, sorry. Kas kujutad ette, et mul on siin laual üks nupp, mida vajutades on Elioni ja EMT teenused kõik ühekorraga maas? Põmm, ja ühiskond ei toimi enam. Isegi elektrit ei ole. Midagi ei tööta.

Õudukas!

Probleemide vältimiseks peame hinnamudelid üle vaatama. Kliendid maksavad TeliaSonerale teenuste eest aastas 110 miljardit rootsi krooni, sellest 85 protsenti kõneteenuste eest. Meie “toru” ehk võrk on nii suur (Nyberg laiutab käsi), kuid kõned võtavad sellest vaid pisikese osa (näitab kahe sõrme vahet). Kõned kasutavad võrku minimaalselt, kuid toovad lõviosa tuludest! Tarkpead on rääkinud, et me ei peaks helistamise eest üldse raha küsima. Ja 90 miljardit rootsi krooni sellega lihtsalt tuulde laskma?!

Kuidas ja mille eest me tulevikus maksma hakkame?

Meie kaup on samasugune tarbekaup nagu elekter. Me küsime sinult kuu püsitasu selle eest, et oled üldse meie võrgus. Ja lisaks ostad meilt teenuseid. Tahad helistada? Ok! Neli eurot kuus! Räägid, palju tahad, kellega tahad, kas või 24 tundi jutti.

Tahad ka televisiooni? See pole enam neli, vaid neliteist eurot, sest kasutab rohkem võrku. Selle raha eest saad kogu TV, mida jõuad tarbida. Lõpuks anname sulle veel “ämbritäie” muid teenuseid pealekauba. Selline hinnamudel saab lähiaastatel valdavaks terves telekomisektoris.

Mida me oma telefonidega viie-kümne aasta pärast teeme?

Mul napib kujutlusvõimet sellele küsimusele vastamiseks. TeliaSonera ei tooda rakendusi ega hakkagi tootma. Seda teevad teised firmad. Apple’i poes on praegu üle 140 000 rakenduse.

Keegi viskas suvel Rootsis õues õhtustades nalja, et huvitav, ega sääskede vastu mingit iPhone’i rakendust pole. Selgus, et on! See tekitab teatud sagedusel heli, mida sääsed ei armasta. Eluilmaski ei tuleks ma sellise asja peale!

Lars Gunnar Nyberg

? TeliaSonera AB president ja juhatuse esimees alates septembrist 2007, firma äriteenuste valdkonna juht alates juulist 2008.

? Töötas 1995–2003 NCR Corporationi juhi ja presidendina. Enne seda oli juhtivatel kohtadel Philips Electronics NVs, DataCard Corporationsis, Micronics Laser Systemsis, Autolivis jt ettevõtetes.

? Nybrgil on ärijuhtimise bakalaureusekraad ja magistrikraad Stockholmi ülikoolist.

? TeliaSonerale kuulub Eesti Telekom, mille tütarettevõtted on EMT ja Elion.