Kirjanik loeb: Alfred Bester “Tiiger! Tiiger!”
Nõnda iseloomustab Alfred Besteri suurromaani “Tiiger! Tiiger!” kangelast Gully Foyle’i üks tema kaasvõitlejannadest ja iseenesestmõistetavalt ka armukestest, Jiz. Tõsi ta on, Besteri ulmekirjanduse tõusuaega ennetav ning teedrajavalt ja tapvalt kõikvõimalikest ulmenippidest – nii headest kui halbadest – uskumatult tiine “Tiger! Tiger!” elik “The Stars My Destination” (1956) on lihtsalt ümberjutustatav. Lühidalt on selle sisuks tiigriks tätoveeritud näoga peategelase areng lurjusest pühakuks. Sellisest mudelist saab peaaegu kogu tulevase ulmekirjanduse raudvara.
Tegelikult oli Bester ulmekirjanduses autsaider. Vabakutselise stsenaristi, toimetaja ja koomiksikirjanikuna töötas ta nii raadiole kui TV-le, kirjanduslukku on jäänud eelkõige ikka oma tiigrilooga. Või on see hoopistükkis kõikide gulliveride ja Monte-Cristodest krahvide lugu? Raamat on kosmoseooperlik SF. Ent samas on selles inimene tähtsam kui teadus. See on lugu antikangelase tõusust heeroseks ja psühholoogiline uurimus kättemaksust, süüst ning lunastamatusest. Tõukejõust, mis suunab, sunnib ja muudab. Lisaks ülistuslaul inimloomusesse kätketud tohututele ressurssidele. Blake’i värsiridadega motostatud romaan on niisiis ühtaegu ulme-, krimi- ja spioonikirjandus, ent ka seiklusjutt.
Lugu lähtuvat autori eneseanalüüsist. Eks hea kirjanik kirjuta ikka vaid iseendast. Sealjuures on Bester niinimetatud pürotehnilise ulmeromaani suurmeister. Ta loob üllatavalt intrigeerivalt karaktereid, sündmusi ja ideid. Mahult õblukeses romaanis on embrüonaalses olekus kümneid ja sadu hiljem ulmekirjanduses oksendamiseni äraleierdatud ideid ja süžeid. Besteri suurim anne ongi plejadiseerimine. “Tiiger! Tiiger!”, mida õigusega loetakse 60ndate ulmekirjanduse Uue Laine alusepanijaks ning 80ndate küberpungi eelkäijaks, lõpeb ärkamise ootuses ent ka nukra tõdemusega – ei saa nõuda, et maailm peatuks vaid sellepärast, et meid vaevavad kahtlused. Mindki vaevas üks kahtlus, ent nüüd ma tean, et raamatu alguses on värsirida: “And death’s my destination”, lõpus aga “The stars my destination”. Tõlkijal, ja väga heal tõlkijal Juhan Habichtil oli õigus.
