Et (väike)firmade lendurid end sageli tuhandeid kilomeetreid tööpostile “hääletavad”, on USAs tavapraktika. Seda on ka kuni 16tunniseks venivad tööpäevad. Suuresti mulluse Colgan Airi õnnetuse valguses on USA nüüd reegleid muutmas – lendurid, kes teevad mitmeid pingutavaid maan­dumisi, ei pea lendama järjest üle 9 tunni. Ameerika uued regulatsioonid on kohati lendajasõbralikumad kui Euroopa omad.

Mis seos on sel Eestiga? 27. septembril asetleidnud vahejuhtum, kus marsruudil Tallinn-Vilnius-Amsterdam-Vilnius-Tallinn opereerima pidanud Estonian Airi Boeingu meeskond lennuki tagasiteel ööseks Vilniusse otsustas jätta, näitab selgelt, et ka siinsed lendurid opereerivad vahel kurnatuse piiril. Läbi Leedu Hollandisse viiv edasi-tagasi marsruut kujutab endast niigi üht läbivõtvat tööpäeva just kell 5.31 asetleidva väljumise tõttu. Kui juurde tulevad muudest asjaoludest tingitud hilinemised (nagu 27. septembril juhtus), on endast ja oma reisijatest hooliva lenduri otsus lendamist mitte jätkata parim, mis teha annab. Delfi.ee ilkuvad kommentaarid stiilis “piloodikesed tahtsid magada” näitavad, et paljud seda ei mõista. Võib ette kujutada, et ka Estonian Airi juhtkond ei tõtanud kojusaabuvaid lendureid just alpikannide ja tordiga õnnitlema. Professional Pilots Rumor Networki veebilehel on “kommertssurve” sageli sünonüüm turvariskile.

Estonian Airi pressiesindaja Ilona Eskelinen kinnitab, et kollektiivlepingu kohaselt on nende pilootide töötingimused paremad Euroopa normidega ettenähtust (maksimaalne lubatud lennuaeg on ELis 13 tundi jutti). Ka üks siinkirjutajaga vestlenud lendur tõdes, et meie piloodid pole sunnitud Egiptuse tšartereid tehes kohe Eestisse tagasi lendama. Kuid kaks pikka otsa järjest teevad mõne teise kompanii meeskonnad.

* Pealkiri on ajendatud asjaolust, et Euroopa regulatsioonid keelavad lennata lenduril, kel veres üle 0,2 promilli alkoholi. Üleväsimust, mis otsuste tegemise võimet ehk kergest joobest enamgi pärsib, ei tuvasta aga teadagi ei verest ega hingeõhust.