Zorg “Rooste”
Mäletan aega, kui Zorg püüdis olla pretensioonikas ja enneolematu, käia tihedalt kannul välismaa sama laine bändidel, peale sõita ja läbi murda. Need ajad on päästmatult möödas; “Rootsi”-aegse Sepultura või “Demanufacture’i”-aegse Fear Factory riftroonika jäljendamisega enam maailma ei valluta. Viieliikmelisel powerhouse’il on tulnud tõele näkku vaadata, sihid ümber mõelda ja end emakeelseks vormistada.
Nii kõlabki 35 minuti pikkune, kuus aastat töös olnud albumike korraga värskelt ja traditsiooniliselt, nagu oma ja kodune Turmion Kätilöt. Lemo vokaal ja tekstid on küpsenud täiuslikuks (ehkki mõnd ei kuula välja ega mõista, nt palas “Ruutmeetri staar”) ning groZmot end hiilgava helirežissöörina järjekordselt tõestanud. Nii ei nörritagi, et plaadilt uljast eksperimenteerimist, raamide lõhkumist ega piiride laiendamist ei kosta. Zorg on kasvanud oma nišši nagu hardcore-punk või tukahevi, ning rahuldab vilunult konkreetset vajadust. Mis siis, et ühte auku tampimine – kuulake, kui stiilselt nad seda teevad (“Õndsus”, “Rooste”). Erilise pärli ja maru peoloona väärib esiletõstmist lastelaulu-cover “Mina ka”.
Albumit ei müüda; selle e-tõmmise omandamiseks tuleb liituda Zorgi sõpradega ühes veebikonnas, ja kuuldavasti kaob peagi ka see tingimus. 7
