Maksuamet hakkas võimupartei Res Publica ühe lipukandja ja kõvema rahastaja Tõnis Paltsu (50) kohta uut kausta kokku seadma veel enne seda, kui suurärimees ministriks sai.

Eesmärk võib olla nii mõne nõude püstipanek kui ka kompra, mida saaks kasutada relvana juhul, kui uus minister hakkab oma alluvaid liiga palju pigistama. Maksuamet kuulub just Paltsu valitsemisalasse.

Ministrihärra puhul huvitavad maksuametit eelkõige tema viimase nelja aasta tehingud. Just sel ajal müüsid Palts ning tema kompanjonid hiigelsuurte summade eest maha osalused Levicomi märgi alla koondunud sidefirmades.

"Räägitakse 800 miljonist kroonist. Ma ei mäleta, et ükski eestlane oleks deklareerinud oma tuluna kas või veeranditki sellest," ütles maksuameti juhtkonda kuuluv tegelane mõned nädalad tagasi Ekspressile. "Ja uskuge mind, mul on hea mälu!"

Ekspress teab põhjust, miks kõrge riigiteenistuja Paltsu suurest tulust midagi ei tea. Sajad miljonid kroonid liikusid raja taga, ühest välismaisest kompaniist teise, teispool Eesti maksuametnike silmapiiri ja kuuldekaugust.

Seejuures oli vähemalt ühe suure tehingu puhul müüja üks, kuid raha saaja hoopis teine ettevõte.

Ehk vastne rahandusminister on teinud lähiminevikus midagi, mida sellise ametikoha täitjalt ei osata oodata – ta turgutas oma ettevõtlusest saadud tuludega mitte Eesti, vaid hoopis ühe teise, kui mitte isegi mitme välisriigi rahakotti.

Suur äri käis Hollandis

Paltsu kõige suurejoonelisemad ja varjatumad tehingud jäävad aastatesse 1999-2001. Nende tulipunkt asub Hollandi Kuningriigis.

Amsterdami kesklinna Leidsekade tänavale on registreeritud äriühing Levicom International Holdings BV. Too pika nimega ettevõte müüs viimastel aastatel Eestis asuvat vara sadade miljonite kroonide eest.

Tegemist oli Q-GSMi mobiilside, internetiühenduste, kaabel-tv, e-äri ja veel kümnete muude tegevustega. Neid ärisid koondas Tallinna firma Levicom.

Levicomi nõukogu esimees ja suuromanik oli Tõnis Palts. Talle kuulus 31 protsenti firma aktsiatest.

Sama palju aktsiaid kuulus ka Paltsu pikaajalisele sõbrale Toomas Peegile, kes Riigikogu viimaste valimiste ajal juhtis Res Publica valimisstaapi.

Tähtsuselt kolmas osanik oli Markus Pedriks – Saaremaa juurtega investeerimispankur, kes lõpetas ülikoolid Montrealis ja Londonis ning sai magistrikraadi Šveitsist.

Just Pedriksi soovitusel lõid Palts ja Peek oma Q-GSMi, mida Eesti pankurid pidasid algul äärmiselt kehvaks ettevõtteks, kuid mis hiljem end kuhjaga ära tasus.

Jaanuaris 1999 teatas Rootsi sidekontsern Tele2, et ostab enamuse Paltsu ja tema sõprade äridest. Osalus Q-GSMis ja viiendik muudest äridest vahetas omanikku ligi 800 miljoni krooni eest. Ülejäänu müüdi maha kaks aastat hiljem hinnaga umbes 290 miljonit krooni.

Kuid Eesti riik ei saanud neist hiiglaslikest summadest sentigi.

Põhjusel, et Palts ja tema kompanjonid tegid "väikese" triki. Nad müüsid Levicomi aktsiad vahetult enne suurtehingut eelpool mainitud Amsterdami firmale. Kasum jäi Hollandisse.

Sarnaseid skeeme, ainult et teiste firma-, linna- ja riiginimedega kasutasid ka teised Eesti ettevõtjad, kes 90ndate lõpus oma firmad välismaalastele edasi müüsid. Eesmärgiga vältida maksude maksmist. Need mehed kardavad praegu maksuametit rohkem kui tapvat sarsi.

Kuid Palts kinnitab, et tema puhul toimus osaluse ümbermängimine hoopis esmajärjekorras välispartnerite, pankade ja nende nõustajate tahtmisel.

Mängu juhtis Markus Pedriks. Tema leidis ostja – Tele2, kellel oli juba tütarfirma Hollandis. Pedriks oli elanud varem Hollandis ja tundis sealseid seadusi. Pedriksi isiklik investeerimisfirma Canesto Investments asus samuti Hollandis. Samuti Q-GSMi üles ehitada aidanud taanlase Kenn Robsoni oma.

Ka Levicomi advokaadibüroo oli Hollandi päritolu.

Kuhu kaldub maksuamet?

Holland on Paltsu versioonis pealesurutud, ent ühtlasi väga meeldiv variant. Sest Hollandi riik võtab suurte osaluste edasimüümisel märgatavalt vähem makse kui Eesti.

Seetõttu on Hollandi kaudu Eestisse tulnud ka sellised suured tegijad nagu Telia, Sonera ja NRG Energy. Kui Eesti Energia tahtis Latvenergoga liituda, kaaluti samuti uue firma viimist Hollandisse.

Palts kinnitas eile Eesti Ekspressile, et ta on Hollandis kõik maksud ära maksnud. Vastupidist oleks ühe ministri, eriti veel rahandusministri puhul ka raske eeldada.

Lisaks kaitseb teda Eesti ja Hollandi vahel sõlmitud leping, mille kohaselt üht ja sedasama tulu ei tohi ühekorraga mõlemas riigis maksustada. Ehk kui Hollandis on asi klaar, siis pole Eesti maksuametnikel mõtet miljoneid nõuda.

Ent maksuameti positsioon võib kujuneda ka hoopis teistsuguseks. Kui sadu miljoneid väärt omandus vahetab omanikku vaid lühikeseks ajaks ja kasum suunatakse Eestist mööda, võib siin leida kokkupuutepunkte maksukorralduse seaduse paragrahviga 84 "Maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtavad tehingud ja toimingud". Seaduspügal ütleb, et "kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule".

Tartus muutus ükskord kahjum kasumiks

Maksuametnikud suhtuvad ettevõtete suurtesse edasimüükidesse äärmiselt tähelepanelikult, sest neid on varem haledalt haneks tõmmatud.

Tuntud näide pärineb Tartust. Seal erastasid vennad Margus ja Aivar Linnamägi 90ndate keskel kohaliku õlletehase ja müüsid edasi soomlastele. Maksuamet teadis, et edasimüük tõi kaasa kahjumi. Aga nn Diveci skandaali käigus ilmusid päevavalgele paberid, et asi oli hoopis vastupidi. Linnamäed sai õlletehase müümisel hoopis kobedat tulu, kuid kasum kanditi ühe Iiri maksuvaba kompanii arvele. Maksuamet võttis asja üles ja esitas tagantjärele 21 miljoni krooni suuruse nõude.

Lisaks selgub Paltsu ärisid uurides, et detsembris 2001 sõlmitud tehingus ei läinud osa rahast müüjale, vaid hoopis ühele teisele firmale.

Tolles tehingus oli müüja eelpool mainitud Levicom International Holdings, kuid ligi 56 miljonit krooni läks hoopis ühe teise, kuid väga sarnase nimega ettevõttele.

Tegemist oli kompaniiga Levicom Investments Curacao, mis on registreeritud samuti Hollandis.

Palts saab miljoneid kroone dividende

Kõigi nende müükide tagajärjel sai Paltsust väga jõukas mees, kuigi see ei paista mitte kuidagi välja tema majanduslike huvide deklaratsioonist, mille ta esitas Tallinna linnapeana kaks kevadet tagasi.

Tollest paberist selgub, et Paltsul oli majanduslikke huve üsna vähe – talle kuulub vaid tilluke investeerimisfirma, mis on registreeritud tema korterisse Toompeal. Pealgi on firma näol tegemist ühisvaraga, sest Palts on abielus ja viie lapse õnnelik isa.

Kuid too pisifirma paistab silma paari väga huvitava nüansiga.

Esiteks kuulus too ettevõte viimaste valimiste ajal Res Publica suuremate rahastajate sekka. Palts kulutas nii ise kui ka firma kaudu valimistele ligi 1,9 miljonit krooni.

Teiseks suudab pisifirma maksta äärmiselt kobedaid dividende. 2001. aastal sai ainuomanik Palts seitse miljonit krooni dividende. Mullu eraldas ta endale dividendide maksmiseks 16 miljonit krooni.

Ükski teine minister uuest valitsusest ei suuda nii uhket teenistuslehte ette näidata.

Välismaale külvatud seeme annab suurt tulu

Kust saab Paltsu pisifirma suurt tulu?

Ikka neist suurtest mõne aasta tagustest müükidest. Palts on Levicom International Holdingsi osanik, kuid mitte otse, vaid maksuvaba kompanii Prisma Consulting Ltd kaudu.

Too ettevõte sai 2001. aastal 39 miljonit krooni kasumit. Rohkem kui sellised lugupeetud ettevõtted nagu Tallinna Kaubamaja, kommivabrik Kalev, Liviko viinatööstus või Eesti Post.

Ja Prisma Consulting Ltd eelmine omanik oli ei keegi muu kui eraisik Tõnis Palts. Kuid Palts kinkis kompanii edasi – oma koju registreeritud ettevõttele.

Sellise vangerduse põhjust pole raske aimata: mängu tulevad need vastikud maksud. Eraisikud peavad Eestis tulumaksu maksma, ettevõtted ei pea. Seega tasub tulutoovaid osalusi hoida mõne firma nimel.

Sellist kantimist nimetatakse peenelt maksude optimeerimiseks. Rahandusminister on tõestanud, et tal on annet optimeerimise peale.

Vahejuhtum härra Karuga

Möödunud nädalal teatas Ekspress, et politsei otsis läbi maksuvabu kompaniisid müünud ärimees Raivo Karu kontori ja viis ära kilode kaupa valgustkartvaid pabereid.

Karu kundede sekka kuulus ka minister Palts. Ta oli näiteks Karu kaudu Iiris ostnud kompanii Levi Systems. Märkisime, et need on vanad asjad, mis ulatusid aastasse 1995 ega ole ilmselt kriminaalse iseloomuga.

Paltsu meelest tegi see artikkel talle liiga. "Levi Systems Ltd osteti ajaliselt ilmselt rublaaja lõpus ja oli sisuliselt kooperatiivi Levi ostuosakond," selgitas ta Päevalehele. "Levi Systems tegeles materjalide tarnimisega, osteti peamiselt kaabeltelevisiooni seadmeid. Tollases majandusruumis oli välismaiste firmadega, kellelt ju seadmeid osteti, kergem suhelda läbi välismaal registreeritud firma."

Teisipäeval kaitses Paltsu ka peaminister Juhan Parts, kes teatas, et kui maksuametil on Paltsule midagi ette heita, siis peaks ta sellega välja tulema.

Maksuameti peadirektor Aivar Sõerd on võimu vahetumise ajal püüdnud võimalikult palju varjus püsida.

Palts on aga tema uurijaid ainult ärritanud. Ta ütles kohe ametisse nimetamise päeval BNSile, et kavatseb tulemuspalga süsteemi ümber vaadata. Mis tähendab, et maksuamet valmistub enda kaitseks. Parim kaitse on aga rünnak.

P.S Vahetult enne loo trükkiminekut selgus, et Tõnis Palts kohtus kolmapäeval maksuameti peadirektori Aivar Sõerdiga, kõneles tekkinud olukorrast ning kinnitas oma valmisolekut anda maksuametile selgitusi oma äritegevuse kohta.

Palts oli ju lollis olukorras: kuluaarides liikusid jutud, et Sõerdi alluvad tahavad teda liistule tõmmata, aga ühtki ametlikku küsimust polnud talle esitatud.

P.P.S Pealkirja all "Paltsule pasunasse" avaldas Eesti Päevaleht 1997. aastal loo Eesti telekommunikatsiooniturust ja tema mõjutajatest. Loo autor oli Tõnis Palts.