Minnakse sööma Mustamäel asuvasse Umami restorani, mis taas valitud selle järgi, et Ben võimalikult palju väljas mängida saaks.  

„Ja see oligi siis meie viimane õhtusöök," ütleb Maris äkki, kui arve saabub.

„Ära sõnu ära!" naljatab JC.

„Sa ei kuulanud lauset lõpuni - ma mõtlesin, et meie viimane õhtusöök siin, Eestis," täpsustab Maris pisut ehmununa.

Ning juba tehakse tulevikuplaane. Kuna ühistel Malaisia sõpradel on tulemas aasta lõpus pulmapidu, lepivad Triin ja Maris JC ja Lisaga kokku, et hilissügisel omakorda neile külla sõita. Kavas on näha sõpru juba varsti, nelja-viie kuu pärast.

Kuid enne lennujaama minekut tahab JC teha veel sisseoste; pakkida kohvrisse kaasa neid Kalevi maiustusi, mis talle juba 2007. aastal meelde jäid. Kavatsus on osta komme „terve kärutäis"; nii palju, et nendega kõiki oma õpilasi University Sabah Malaysias üllatada saaks. Niisiis sõidutab Maris JC Järve Selverisse. Kuigi viimasest Eestis-käigust on möödas seitse aastat, mäletab JC väga täpselt, millised kommid kõige paremad olid. Martsipanibatoonikesed praagitakse näiteks otsustavalt kõrvale.

Selleks ajaks on kell 16:16 Kuala Lumpurist kohaliku aja järgi väljunud Malaysia Airlinesi Boeing 777 juba teel Amsterdami poole. Lennatakse peaaegu sama trajektoori pidi, mida plaanitakse päev hiljem kasutada ka tagasiteeks. Ukraina õhuruumi siseneb 17 aastat vana Boeing registrinumbriga 9M-MRD veidike ülalpool Aasovi merd.

JC ostab Selveri teepoest erinevaid eksootilisi Eesti teesid. Võrumaalt Ruthi poolt on ta küll juba kaasa saanud piparmünti ja kuivatatud pärnaõisi, kuid nüüd, Järve keskuses, märkab noor naine ka põnevat segu rukkililleõitega.

„Miks nii vähe? Ma võtaks ikka rohkem!"  julgustab ta müüjat oma elurõõmsal moel, kui see justkui kõheldes vaid pisut sinisekirjut segu paberkotti raputab.

Sõidetakse  lennujaama. Maris märkab, et Lisa maiustab Magnumi šampanjamaitselise jäätisega. Selle jäätise on Lisa ostnud valmis juba eelmisel õhtul varem; siis, kui nägi tänaval ahvatlevat plakatit ja tundmatut marki kindlasti proovida otsustas.

Pildi lennujaamateel söödud maitsvast jäätisest riputab Lisa sarnaselt teistele reisil tehtud fotodele Instagrammi.

See jääb seal viimaseks.

17. juuli. Kell 10:31 kohaliku aja järgi Hollandis - 31 minutit pärast plaanitud väljumisaega - stardib Malaysia Airlinesi lend MH 17 Amsterdamist Kuala Lumpuri suunas. Reisijaid on pardal 283, meeskonnaliikmeid 15.

Kell 15.02 kohaliku aja järgi Ukrainas sulgeb Eurocontrol kuni 32 000 jala (9753 meetrit) kõrguseni Ida-Ukraina taevas mitmeid uusi lennutrajektore. Sellest piirist kõrgemal lendamist peetakse ikka veel piisavalt ohutuks.

MH 17 on antud hetkeks teel olnud juba üle kahe tunni. Lääne-Ukraina õhuruumi sisenedes instrueeritakse pea viimse kohani täis reisilennukit lendama 33000 jala (10 058 meetri kõrgusel).

Saabub õhtu. Triin on rongiga teel Tallinna poole. Nagu ikka pole kõikjal levi, kuid lõpuks õnnestub tal telefonis internet tööle saada. Facebooki sisse logides jääb silm jääb kohe pidama jubedail märksõnadel „Malaisia lennuk", „Ukraina" ja „katastroof".  

„Kui Venemaa suhtes nüüd ka midagi ette ei võeta, on asjalood ikka väga halvad" - umbes midagi sellist ütleb üks postituse teinud Triinu sõber.

Triin tunneb, kuidas südamest külm jutt läbi käib. Ta hakkab helistama, võtab kõne Marisele:  „Kuule, mis kellase lennukiga JC lendama pidi!?"

Üheskoos veendutakse, et Malaisia sõprade lend pidi Kuala Lumpuri jõudma kell kuus järgmisel hommikul; samal kellaajal kui MH 17. See aeg jäi meelde, sest JC allveelaevaohvitserist abikaasa, kes ei saanud Eestisse tulla õppuste tõttu, pidi naistele Kuala Lumpuri rahvusvahelisse lennujaama vastu minema, et siis kogu pere üheskoos siselennuga Kota Kinablusse edasi sõita saaks.

Telefon alustab ärevat helistamist.

„Kas JC ja Lisa on ikka veel Eestis? Kas te teate, mis kell väljuva lennukiga nad reisima pidi?" nõuavad Triinult ja Mariselt JC sõbrad ja tuttavad.

Pikemalt homses Ekspressis