Püha Johannese kiriku varjulises aias on 32 kraadi. Kiriku tagahoovis sätivad heledates triiksärkides Varro Vooglaid ja Markus Järvi lipsusid ette. Vooglaid paneb veinipunase valgete täppidega, Järvi triibulise. Keskpäevases lõõmas poevad mehed pintsakutesse ning astuvad vaikides jahedasse kirikusse.

Aega on veel veerand tundi, kui peaks algama Perekonna traditsiooni kaitsjate ja kooselu seaduse vastaste (ühing SAPTK) kohtumine oma toetajatega.

Üritus on välja kuulutatud koguduse majja ja nii käivad huvilised seal ukselinki lõgistamas. Ei ole ühtegi silti, et kogunemine on üle viidud kirikusse.

"Ei, seal on matusebüroo, siit uksest," juhatab üks mees inimesi kiriku küljeuksest sisenema.
Väikeses valgete seintega pühakojas on end kuulama sättinud umbes 30 inimest. Domineerivad mehed vanuses 60+.

“See on haiglaslik, saad sa aru. Haig-la-ne!” räägib vanem proua teises pingireas inginaabrile kõrva. “Mulle ei meeldi teised naised, näiteks”. Prouad raputavad vastikusest päid.

Ei ole hetkel Eestis suuremat teemat, kus poleks nii palju eelarvamusi, nõutust ja halvastiütlemisi.

Paar päeva tagasi postitas kirjanik Karl Martin Sinijärv teate näitleja Lembit Petersoni Facebooki seinale: Hea Lembit, palun tee nii, et Varro &The Gang (saptk?) ei oleks nii masendavalt kurjad. Jah, nad tahavad rahulikke inimesi ära tappa./-/

Kuidas ja miks on Järvi ja Vooglaid jätnud endase ohtliku gängi mulje?

Ekspressi reporter istus kirikus kolmandasse ritta, kuulas ja veendus, et asjad pole sugugi nii hullud.

Loe homme!