Protokolliti 45 istungit. Need toimusid 30.maist 2005 kuni 13. novembrini 2006.

16. juuni 2005 protokoll nr.2
Uurimiskomisjon kinnitab tegevuskava.

26.september 2005 protokoll nr.3
Jooksvad küsimused
E.Sepp: Meie võime siia Jukusid ja Jaanisid tellida endale ütlusi andma, nii palju kui me seda vajalikuks peame. Sest meil see pädevus on ja nendel ei ole õigust keelduda siia tulemast.

29.september 2005 protokoll nr.4
Esimene vestlus valitsuskomisjoni esimehe Margus Kurmiga
M.Leivo sõnastab küsimuse M.Kurmile: Küsimus on selles, et kas Estonia kui laev sattus läbi tehingute ohtu ja olukorda, et temaga võidi nii toimida nagu toimiti.

10.oktoober 2005 protokoll nr.5
Teine vestlus valitsuskomisjoni esimehe Margus Kurmiga
M.Leivo: Me siin kahtlustame, et rootslased ei ole midagi avaldanud, soomlased on osa filmilõike ära peitnud jne. ...

14.november 2005 protokoll nr.6
Töökorralduslikud küsimused
M.Leivo: meil on praegu efektiivsem rääkida nende inimestega, kes oletatavalt organiseerisid vedu...Aga need, kes kasti sisu täitsid, meil on mõtet nendega rääkida. Kaitsepolitsei, kaitseministeerium, kes julgestasid seda jne.

21.november 2005 protokoll nr.7
Vestlusele kutsutud x ja Toe Nõmm (Kaitseministeeriumi vanemspetsialist)
x: ma ei tea absoluutselt...mul ei ole õrna aimugi, millega paljud töökaaslased tegelesid...

28.november 2005 protokoll nr.8
Vestlusele kutsutud Riho Väli (Pärnu Kaiteliidu Tõstamaa maleva pealik), x2 ja Janno Lauringson (kaitseministeeriumi varustus-logistikaosakond)
M.Leivo küsimus x2-le: kuidas teiesugune daam sattus nagu sellisesse jõustruktuuri
x2:..minu kuju pärast võib-olla, et mitte ballett ja muusika, vaid siis midagi muud.
...
Ü.Rajasalu: mul on tunne, et see naine teab rohkem kui ta räägib, et keegi on teda juba rihtinud.

Tiit Noorkõiv
x3:..Ma ei uskunud tollel ajal, meie ringkond et oleks õhku lastud või sinna peale pandud midagi. Need hakkasid hiljem välja tulema. Me võisime omavahel spekuleerida, et miks Kristapovits maha lasti tänava peal, tollis töötas, et võib-olla midagi teadis. Ma võisin inimesena teada, et kui Klandorf ära läks, et on Eestis inimesi, on Siseministeriumi arhiivid ja kõik,...

8.detsember 2005 protokoll nr.10
Vestlusele kutsutud x4
x4: Mul oli piirivalves tolle aegse infoosakonna ülemaga...ta lihtsalt mainis, et kaks inimest olid piirivalvest, kas meie või soome omast, kes hukkusid aga rohkem ma küll ei tea..

Estonia relvaveo uurimiskomisjoni lahtisalastatud protokollid II


13.detsember 2005 protokoll nr.11
Kutsutud endine kaitseminister Enn Tupp
Trivimi Velliste küsimus kaitseminister Enn Tupile: Tegid vihje 39 ja 40 aastale. Sinu kui tolle aegse ministri arvamust venelaste mentaliteedi kohta. Kui nad lasid Soome lennuki alla, 60 aastat tagasi. Kas pead võimalikuks, et 1994. aastal Vene poliitiline režiim oli oma kõlbeliste omaduste poolest võimeline laskma laeva põhja, sel juhul kui seal on peal midagi, mis neile on küllalt oluline ja piisavalt tundlik. Kas oskad hinnata Vene poliitilist juhtkonda sel ajal. Ja kas laeval võis olla midagi nii väärtuslikku, et see sundis neid kaalumaseda, et need 1000 inimest on mõni mõis.

9.jaanuar 2006 protokoll nr.12
Tööplaani arutelu
M.Leivo: Mul on üks mure, ma ei tahaks, et stenogrammid, räägitu jõuaks Riigikogu arvutivõrku. Võib-olla ma mõtlen valesti.
E.Sepp: Ei sa mõtled õigesti, minu arvutist on näiteks kahe aasta meilid kadunud. Ma ei arva, et see on juhuslik.

16. jaanuar 2006 protokoll nr.13
Kutsutud Margus Kurm (kolmandat korda)
M.Leivo: Kas on üldse tänasel hetkel sellel, et me läheme sinna laeva peale vaatama, tarvidust?
Ü.Rajasalu: Vastused on ikka seal all, mitte siin üleval

23. jaanuar 2006 protokoll nr.14
Kutsutud x5
x5(major): On räägitud ka tuumakohvritest Venemaal, aga ükski partner ei ole meile seda kinnitanud, kellega me oleme suhelnud. Ja ilmselt nad ei ütleks ka seda Selline kohver ei saa kaaluda alla 50 kilo, see on tõsine asi.

6.veebruar 2006 protokoll nr.15
Kutsutud Einar Laigna (tagalaosakonna ülem)
E.Laigna: Kõrgelt motiveeritud isamaaline mees kaalub üles 10 professionaalset sõduri. See on reegel. Nende tõhusus kaalub üles kõik. Neist tõhusamad on vaid lapssõdurid - 8-13 aastat, enne puberteeti.

13.veebruar 2006 protokoll nr.16
Kutsutud Jüri Kadak (endine kaitsejõudude peastaabi operatiivosakonna ülem)
Jüri Kadak: Nendel aastatel pakuti mulle rikastatud uraani, plutooniumi, punast elavhõbedat jne. alates õhutõrjerakettidest...ole ainult hea mees pane raha peale ja ei ole vaja muretseda ka, kas kaup üle piiri jõuab.

6.märts 2006 protokoll nr. 17
Kutsutud Jüri Liim (Kaitseministeeriumi ekspert) ja Urmas Roosimägi (Tapa väljaõppekeskuse ülem)
Margus Leivo küsimus Jüri Liimile: Kas teie näete konkreetselt sellel veol, mida te väidate, et siis 15 kilogrammisel konteineril ja siis 150 kilogrammisel konteineril ja Estonia hukul omavahelist seost? Või on need juhused?

Protokoll nr.18 puudub.

13. märts 2006 protokolll nr. 19
Töökorralduslikud küsimused
Arutatakse nn. Evelyn Sepa eksimust, kes rootslastega asju ajades ületas mõne komisjoniliikme arvates enda volitusi.

Estonia relvaveo uurimiskomisjoni lahtisalastatud protokollid III. Ülekuulatavateks on luurestaarid: Pihl, Alus, Rahumägi, Lippmaa, Frosch ja Türkson


3. aprill 2006 protokoll nr.21
Kutsutud Rein Talvik (tol ajal Tolliameti peadirektor), jooksvad küsimused.
R.Talvik: see võis teoreetiliselt käia selliselt, et sama sideohvitser läks selleks ajaks sadamasse ja ta lihtsalt jälgis seda, et see konkreetne masin liiguks läbi, kutsus need paar inspektorit, kes tollel hetkel olid, midagi muud vaatama. On võimalik.

10.aprill 2006 protokoll nr.22
Kutsutud Toivo Toomingas (Estonia huku ajal Tolliinspektuuri juhataja asetäitja) ja Vello Valm (sellel saatuslikul ajal Tolliameti tollijärelvalve osakonna juhataja)
T.Toomingas: aasta hiljem tungiti mulle kallale koduuksel ja anti hea keretäis tappa.

13.aprill 2006 protokoll nr.23
Kutsutud Krjutškov, Voronin, Kurm (Voronini kohvri lugu ja filmid)
K-M. Vaher: kui Tarmo Vahter võtab selle härrasmehe ette, siis tuleb nihuke segadus.
M. Leivo: Las võtab, see on tema asi, eks.

17.aprill 2006 protokoll nr.24
Kutsutud Jaak Lippmaa (Valitsusside direktor)
Jaak Lippmaa: ...Ja hakkasid tekkima täiesti uued nimed. Mitte valede nimekujunditega Siis me informeerisime sellest politseid, selgus väga proosaline selgitus, tollel hetkel, et kuritegelikud elemendid üritasid, nö registreerida oma tapatöid.

4.mai 2006 protokoll nr.25
Kutsutud kindral Aleksander Einseln (tookord Eesti kaitsejõudude juhataja
A.Einseln: Mina olen väga huvitatud sellest, kes pani kokku selle nn FELIXI raporti. Ja miks oli vaja mind sellega seostada. Kelle poolt. Mul on oma ideed , kes selle taga on. Need olid enamast Lennart Meriga seotud noorte poiste gäng, kes tema ümber olid, siis alates Mart Laariga. Ja see seltskond. Kes sel ajal olid Niiles Kross, esimene teabeameti juhataja Frosch. Noorem Lippmaa, Mart Laar ise, Pihl teab kindlasti kõik mis siin juhtus ja miks minu sundtoomine tehti.

8.mai 2006 protokoll nr.26
Kutsutud Aldis Alus (sel ajal KAPO osakonna juhataja)
E.Sepa küsimus Aldis Alusele: Ühtegi isikut, kes töötas sadamas, tollis, kes laevale kraami lastis, ei ole üle kuulatud - mitte kunagi selle asja raames. Ma olen nõutu, et mida see tähendab, et mis tõendeid saab olla, kui isegi see on tegemata.

20.mai 2006 protokoll nr.27
Kutsutud Jüri Pihl (endine KAPO peadirektor)
Jüri Pihl: Sõites selle laevaga ükskord aasta varem Rootsi, siis tundus, et pole nagu sõitnud enne suure laevaga ja vesteldes kapten Andersoniga sel ajal oli ta väga sisemiselt veendunud, et see on uppumatu laev ja Balti meres ei saa ta üldse uppuda. Mina nagu ettevaatlik inimene küsisin, et ega see laev põhja ei lähe, kui suur torm tuleb, kuna ta pakkus mulle sauna, mis asus allpool veepinda.

11.mai 2006 protokoll nr.28
Kutsutud Ants Frosch (sel ajal välisluurejuht) ja Jaanus Rahumägi (sel ajal turvafirma ESC juht ja omanik)
A.Frosch: Eestis oli tollel ajal kaitsejõudude luureteenistus G2, kaitsepolitsei, kes aegajalt on, ütleme...ületanud piire oma tegevusväljas ja teabeamet...
M.Leivo: aga koordinatsioonibüroo?
Jaanus Rahumägi: Olen ise käinud Moskvas aseministri Kromovi käest toonud loa, et tuua Eestisse sisse NATO standardiga relvi 91. aastal.

15.mai 2006 protokoll nr.29
Andres Vihmar (Estonia hukuööl laeva purser) ja Tarmo Türkson (Teabeameti ametnik)
Ü. Rajasalu küsib Vihmarilt: Meile teadaolevalt oli kapten Pihti kajutis perekond Voronin. ...Miks nad Pihti kajutis olid ja kus oli Piht ise?

29.mai protokoll nr. 30
Kutsutud Raul Allvee (Estonia 2.tüürimees)
R.Allvee: ...juhtus päris palju kordi nii, et laeva manifestis, mille me saime laadimise jaoks, üsna tihti juhtus, et auto oli 16-18 tonni, aga kui ta peale sõitis, siis ta oli vähemalt 30-50 tonni

Estonia relvaveo uurimiskomisjoni lahtisalastatud protokollid IV: Vastuseid annavad teiste hulgas Lang, Laar, Kross, Laaneots ja Rootsi sõjaväeluure juht


30.mai 2006 protokoll nr. 31
Kutsutud justiitsminister Rein Lang
R.Lang:...on võimalik üks asi, mida uurimiskomisjoni liikmed ei ole kunagi küsinud ja mille kohta on erinevaid viiteid, et vahetult pärast seda õnnetust panid Rootsi kaitsejõud seal mingi sukeldumise seal siiski toime.

1-2. juuni Rootsi Riigipäeva Estonia parlamendirühmaga kohtumine Rootsis
Kohtumine tolliülema Ulf Larssoniga, Mona Sahliniga (Rootsi arenguminister), Helena Lindebergiga(Kaitseministeeriumi juriidilise osakonna juhataja), Erik Rosanderiga(Rootsi sõjaväeluure MUST juhiga 1994. aastal)
Helena Lindeberg väidab, et teatud vedusid teostasid Kaitseministeeriumi teadmisel Rootsi allveelaevad ning seda miinitõrje missiooni varjunime all.

5.juuni 2006 protokoll nr.32
Kutsutud Mart Laar (peaminister 1994) ja Tarmo Kõuts (Piirivalveameti juht 1994)
Tarmo Kõuts: meremehena ütlen kohe, et kiirpaadid unustame ära, Piirituse veo ajad on jäänud meie romantilisse minevikku. Ka siis 94. ei opereeritud, kiirpaat võtab liiga palju kütust, vahemaad liiga suured.

12. juuni 2006 protokoll nr. 33
Kutsutud Erik Niiles Kross (sel ajal diplomaat Washingtonis)
Erik Niiles Kross: Nagu ma ütlesin, et kõige tõenäolisemaks ma pean, et huvi oli just Vene raadioluure ja vastu-raadioluure vahendite vastu.

17.juuli 2006 protokoll nr.34
Kutsutud Andres Tarand(keskkonnaminister, asendas Andi Meistrit puhkuse ajal) ja Laur Sarv(kuni01.07.94 rahvusliku julgeoleku nõunik)
E.Sepp: Iseloomusta paari sõnaga Andi Meistrit
A.Tarand: ta on jäänud mulle natuke salapäraseks. Ta oli suhteliselt vaikne, ta nagu põdes midagi, aga ma ei tea. See oli tema isikuomadus, tal oli nagu mingi asi kaelas.

18.september 2006 protokoll nr.35
Kutsutud Jaan Tross (peaministri nõunik) ja Ants Laaneots (sel hetkel reservis)
A.Laaneots: ma tean ühte, et Eestis oli kõige moodsam raadiotehnika, mis puudutas õhukaitse süsteeme.

21.september 2006 protokoll nr.36
Kutsutud Margus Kurm (neljas kord)
Margus Kurm: Tetavasti toimus Taani väinade taga NATO õppus ja terve Läänemeri oli täis erinevate NATO riikide laevu ja helikoptereid, mida ühtegi ei kasutatud selleks, et Estonialt mõni inimene ära tuua.

28.september 2006 protokoll nr.37
Kutsutud Lauri Mälksoo (TÜ rahvusvahelise õiguse dotsent, tegihauarahulepingule juriidilise analüüsi)
E.Sepa küsimus Lauri Mälksoole: Kas riikidel on õigus käituda niimoodi, et lepime kokku, et me seda ei uuri, kuid terve mõistusega saame aru, et tegemist on kriminaalteo varjamisega?

9.oktoober 2006 protokoll nr.38
Kutsutud Andi Meister (Teede- ja sideminister, Estonia rahvusvahelise komisjoni esimene juht)
Andi Meister: Küsimus kas see oli huku põhjuseks tuleb ilmsiks alles siis, kui leidub veel üks mees, kes otsustab oma süda puhtaks pesta.

19.oktoober 2006 protokoll nr.39
Kutsutud Arvo Veskimets (Veeteedeameti peadirektori asetäitja)
A. Veskimets: 1994 aasta aprillis kui toimus kahe päevane õppus Estonia võimaliku kahjustamise ja pommiplahvatuse jne läbimängimine. Tõsine õppus oli. Oli olemas Rootsis üks üksus, mida kutsuti lühendida RITS. See omas helikopterite baasi ja oli inimeste evakueerimine, olin Eesti poole üks esindajatest.

23. oktoober 2006 protokoll nr.40
Kutsutud Kalev Timberg (Päästeameti peadirektori asetäitja) ja Jaan Toots (Politseiameti peadirektori kohusetäitja)
Jaan Toots: Mina olin üks esimesi inimesi, kes selest teada sai, minule helistas korrapidaja Siseministeeriumist.

Estonia relvaveo uurimiskomisjoni lahtisalastatud protokollid V. Vastuseid annavad Simm, Männik, Kert ja Klandorf. Lõpparuanne


26.oktoober 2006 protokoll nr.41
Kutsutud Johannes Johanson (Estline tolleaegne direktor)
J.Johanson: Ja kui oli Memento Mare koosoleks Sakala keskuses, seal pandi suur paber laua peale, et kes on selle vastu, et betoneerida. Saal oli rahvast täis, vaikus oli, ma tõusin esimesena püsti ja kirjutasin alla. Ja siis oli vaheaeg, ja ma ei tea kes see härrasmees oli, üks tuli ja ütleb mulle, et te kirjutasite praegu alla oma vallandamise lepingule.

3.november 2006 protokoll nr.42
Kutsutud Hermann Simm (Harju prefekt, hiljem Politseiameti peadirektor) ja Arne Valgma (Veeteedeameti laevakontrolli osakonna juhataja, tuukritööde vaatleja)
H.Simm: Aga meie suurim raskus on see, et me ei ole Eesti-poolseid partnereid üles leidnud. Kes nendega tegelesid, ja nad ei ole ka ühtegi nime öelnud üheski oma paberis, kes Eesti poolt oli see organiseerija.

6.november 2006 protokoll nr.43
Kutsutud Priit Männik (esialgu uurimiskomisjonis vaatleja, hiljem liige. Töötas Uurimisametis)
E.Sepp küsib Männikult: Väidetavalt päästetuid ja hiljem kadunud inimesed, Eesti kodanikud, mida Eesti riik tegi nende jälgede ajamiseks, kas see käis ka kriminaaluurimise materjalidest läbi?

9. november 2006 protokoll nr.44 (I)
Lõppraporti projekti arutelu
E.Sepp: Trivimi, kas sa ütlesid seda mulle või et mina olen Vene käsilane siin?
T.Velliste: Ei, ma ei ole seda ütelnud. Ma lihtsalt...
E.Sepp: Et ma olen Vene huvides töötan siin...
T.Velliste: Ma rääkisin mingist sõbralikust Vene riigist...

9. november 2006 protokoll nr.44 (II)
Kutsutud Uno Laur(rahvusvahelise uurimiskomisjoni 2. juht) ja Johannes Kert (Kaitseliidu ülem)
J.Kert: Inno Miller, kes oli Hain Rebase käsundusohvitser tol ajal, kes võis kirjavahetusest või niisugustest asjadest midagi teada.

13.november 2006 protokoll nr.45
Kutsutud Inno Miller (eelnevalt kaitseminister Hain Rebase käsunudusohvitser) ja Kalle Klandorf (ESS-i tütarfirma)
K.Klandorf: Kui leiate üles inimese, kellel on KGB pseudonüüm Kask, siis te võite väga kaugele jõuda. Ma ei tea, kes see inimene on, aga Kask on olemas.

Lõpparuanne