Näiteks Hi-Fogi nime kandva tulekustutussüsteemi paigaldusega. See on patenteeritud süsteem, mis annab kustutusvett väga suure rõhu all, nii et põleng kustutatakse veeuduga. Tänu sellele kulub esiteks oluliselt vähem vett, aga teiseks ei pea tulest puutumata jäänud esemeid hiljem uputusest päästma. Süsteemi on korduvalt testitud ja tulemus on näidanud, et selle puhul jäävad kuivaks isegi kustutuskoldes viibiva inimese rõivad. Praegu on 75 protsenti neist süsteemidest maailmas paigaldanud just Eesti firma LTH-Baas.

"Tööstusharu, milles meie tegutseme, on väga konservatiivne," tunnistab ärimees Aleksandr Maljugin, kes on lugenud läbi kõik Donald Trumpi raamatud. "Siin on raske suuri samme ette võtta. Over-night-strateegia siin ei tööta. Ja loomulikult on selles äris kõige keerulisem rahvusvaheline logistika.Oletame, et midagi on purunenud mõnes Austraalia sadamas. Siis tekib kohe küsimus: kas meeskond lendab sinna konkreetse varustusega, on lihtsam osa sellest osta kohapealt või saata mõnest teisest riigist. Ja kui pärast Austraaliat peab meeskond lendama, ütleme, Alaskale, siis on järgmine küsimus: kust saada vajalikke osi? Peamine faktor on aeg! Laevad peavad õigel ajal sihtpunkti jõudma, seisak läheb selles äris väga kalliks maksma."

Kuue aasta tulu läks võlgade maksmiseks

LTH-Baas eksisteerib juba 1934. aastast ja tegeles algul kohalike laevade remondiga. Firma kuulus Eesti Merelaevandusele. Kui laevandus läks 90ndate lõpus erakätesse, siis jäi ka LTH-Baas seilama oma jõududega. Sellepärast on 90ndate lõpp firmale oluliseks verstapostiks — siis tehti uus start.

"Minu jaoks oli firma enda nimele võtmine suur risk," meenutab Aleksandr Maljugin, kes lõpetas tollase TPI 1972. aastal laeva jõuseadmete inseneri-mehaanikuna, töötas kuni 1989. aastani Balti Laevaremonditehases ning seejärel kaks aastat Angolas laevaremonditehase direktorina. Pärast Eestisse naasmist 1991. aastal jätkas ta tööd LTH-Baasi tehnilise direktorina. Ettevõte tegeles Eesti Merelaevanduse aluste tehnilise teenindamisega. "Kui Merelaevandus 90ndate lõpus maha
müüdi, ei huvitanud uut omanikku ostuga kaasa saadud päraldis. Ma läksin välja täispangale, panin mängu kõik, mis mul oli. Kõik vahendid kulusid ettevõtte sisseseade ja kinnisvara ostmisele. Teisi pretendente ei olnud, sest firmal olid maksuameti ees võlad. Tegelikult töötaski firma esimesed aastaid vaid selleks, et võlgu maksta."

Ettevõtte taastamiseks kulus ligi kuus aastat. Ja omanik Maljugin kinnitas endale ja oma töötajatele vaid üht: "Me usume endasse."

Praegu on firmal lepingud Eesti miinisadamaga, teenindatakse ka välismaa aluseid, ristluslaevu. LTH-Baasi kvaliteeti tunnustab ka NATO. Kuid on üks leping, mis teeb firmast maailmas ühe oma valdkonna turuliidri: Prantsusmaa ehitab praegu suurimat, 365 meetri pikkust ristluslaeva. 40 protsenti laineri kajutite interjöörist tuleb LTH-Baasilt, lisaks sellele vastutab firma 50 protsendi torude, kaablite ja ventilatsioonisüsteemide eest. Ja loomulikult saab laev endale tulekustutussüsteemi Hi-Fog.

Käive kasvab 30 miljoni euroni

Firma tegutseb tõepoolest üle maailma. Tööks vajalikke osi hangitakse kõikjalt. LTH-Baas on avanud järjepanu tütarettevõtted Soomes, Itaalias (mõlemad juba 2006. aastal), Hollandis, Venemaal Peterburis ja Moskvas, Norras, Saksamaal ning alates tänavusest aastast ka Ameerikas ja Aserbaidžaanis. Tütarettevõtteid juhitakse peamiselt telefoni või skaibi teel. Kõigil tasanditel on oma juhataja, kuid müük toimub tsentraliseeritult Tallinna kaudu.

Selleks, et oleks täpne ülevaade ettevõtte kui ühtse organismi toimimisest, püüab kogu kollektiiv vähemalt korra aastas suhelda ka silmast silma. Nii lendavad näiteks jõulude ajal firma kõigi maade esindajad Tallinna. Heaks traditsiooniks on saanud teater Estonia ühiskülastus. Praegu töötab firma heaks eri maades ligi 150 inimest.

"Meil on plaan järgmiseks viieks aastaks," ütleb Maljugin. "Kõike, mis tuleb pärast seda, nimetame unistuseks. Kuid viie aasta peale on meil täiesti konkreetsed plaanid. Üks eesmärkidest on aastaga firmat kümme korda kasvatada. See tähendab, et kui meil on praegu umbes sada töötajat, siis aasta pärast võime anda tööd tuhandele inimesele.

Kuid Eestist me spetsialiste ei otsi. Probleem ei ole inimestes, probleem on selles, et meil puudub vajalike spetsialistide koolitus. Siinsetes õppeasutustes ei ole enam meile vajalikke erialasid. Koostame praegu Tallinna Tehnikaülikoolile sellekohast pöördumist."

On veel mõned tänapäeva äriloogi ka jaoks ootamatud asjaolud. Näiteks ei mõjutanud Maljugini firmat 2008. aasta majanduskriis. Kuidas nii?

"Me oleme firma, mis ei võta kunagi laenu. Sellepärast oli meie areng nn buumi ajal aeglasem kui teistel. Samas ei toimunud meil kriisi ajal tagasiminekut. Meil on kõik oma. Me ei ole lasknud lahti ühtegi inimest," räägib Maljugin oma äritegevusest. "Meid ei puuduta ka poliitilised aspektid. Me teenime raha, mitte ei tegele poliitikaga." 

Firma aastane käive oli juba enne kriisi 10 miljoni euro ringis. Sellel aastal moodustab see umbes
20 miljonit eurot. Järgmiseks aastaks oodatakse käibe kasvu kuni 30 miljonini. Seejuures moodustab 10 protsenti käibest firma puhaskasum.

Novembri olulisim tähtpäev - jääkaru sünnipäev 

Intervjuu ajal kutsus Aleksandr Maljugin oma kabinetti firma arendusdirektori Anton Maljugini (36). Firma viimased suured lepingud ongi juba Maljugin Noorema saavutus. Just tema rääkis
sellest, millest isa vaikis. Nimelt on tahtekindel ärimees Aleksandr Maljugin ateist, kuid toetab samas kohaliku õigeusukiriku lasteprojekte ja pensionäre. Ta ei toeta rahaga, vaid konkreetse abi-
ga - põhimõtte pärast. LTH-Baas doteerib lastele suunatud heategevust Eestis ja Ameerikas, sest just neis riikides läheb firmal eriti hästi. Jaga toetusi seal, kus sulle on antud võimalus teenida -
seegi on üks ärimehe põhimõtteid.

Lisaks poeg Antonile, kes töötab isaga koos, on Maljuginil veel tütar Inna (40). Tema elab Saksamaal. Aleksandr ise on sündinud Venemaal Uuralites. Eestisse sattus ta 10aastasena,
sest tema isa suunati siia "Eesti kalandust edendama". 

Praeguseks on Maljugini firma lõpetanud oma Tallinna tsehhi remondi. Selle sisseseade on Eestis
unikaalne. Siin on näiteks detailide pesemiseks mõeldud ultrahelivannid, et sellele järgnev remontimine oleks maksimaalselt täpne.

Eesti Aasta Ettevõtja kandidaat Aleksandr Maljugin heidab enda üle nalja, öeldes, et on töötav pensionär. Firmajuhi silmad löövad särama, kui ta räägib oma kahest lapselapsest, Amandast (9) ja Ameliest (3), kellega saab koos teha ehtsaid vene pelmeene, mille täidises on lausa kolme
liiki liha. Aga kalendermärkmikus on novembri kõige tähtsamate sündmuste hulgas planeeritud külaskäik Tallinna loomaaeda. Jääkarutüdruk Nora, kelle arengule on Maljuginite pere innukalt
kaasa elanud ja keda ka rahaliselt toetanud, peab oma esimest sünnipäeva. Maljugin peab seda lapselastele olulist sündmust tähtsaks ka enda jaoks.