Mõne päevaga kasvas haiglasse toodute arv juba 60ni. „Kui linna tervishoiuosakonna poolt tarvitusele võetud kaitseabinõud suudavad kahjutuks teha haiguse allikad, siis tõvelaine raugeb 3-4 nädala pärast, kuid haigete arv võib tõusta selle aja jooksul 300-400-le,“ teatas Vaba Maa.

Tüüfus saadi piimast

Enamik esimestest haigestunutest olid Paldiski maantee ja Lilleküla ümbruskonna elanikud. Seetõttu arvati, et tüüfusesse nakatuti piima kaudu, mida toodi Tallinnasse Keila ja Harku valla küladest. Just need kohad võeti maa jaoskonnaarstide tähelepanu alla ning haiguse lähtekohti asuti otsima. See polnud sugugi kerge, kuna nakatunud inimene haigestub tüüfusesse pikkamööda ja haiguse sümptomid sarnanevad gripile.

Märkimisväärt oli tänapäevast erinev suhtumine haiguse ohtlikkusse. „Tüüfus – sel kujul, nagu ta meil tavaliselt esineb – pole väga elukardetav, kuna vaid 8–10 protsenti kõigist haigeist sureb,“ lohutas ajakirjandus.

Kõigest paar päeva hiljem sai selgeks, et olukord on hullem. Nüüd nimetati tüüfust juba eriti kurjaloomuliseks. Oli ka põhjust, sest linna haiglates oli üle 120 patsiendi. Kuue haigestunu elu ei õnnestunud arstidel päästa. „Taudi raske iseloomu tõttu haigestunute surevuse protsent võib tõusta 14-16le,“ kirjutas Vaba Maa. Et taudi levikut pidurdada, hakkas linna tervishoiu osakond inimesi tasuta vaktsineerima. Oli ka viimane aeg, sest haigusjuhte hakkas ilmnema pea kõigis linnaosades.

1.aprillil kutsuti Tallinna tervishoiu osakonnas kokku kriisinõupidamine. Seal tõdeti, et haigus on jõudnud ka Nõmme linna. Selleks ajaks oli juba vaieldamatult kindlaks tehtud, et tüüfusesse nakatumine oli toimunud piima kaudu. Kust aga see piim täpselt pärit oli, seda ei õnnestunud välja selgitada.

Ulatuslik vaktsineerimine

Haiguse leviku tõkestamiseks soovitati elanikel manustada tüüfuse vaktsiini tablette. Paraku selgus peagi tõsiasi, et Tartu Ülikooli seerumi-laboratoorium ei suutnud neid vajalikul hulgal valmistada. „Linna apteegist anti vaktsiini umbes 100 inimesele, kuid soovijaid oli mitu korda rohkem. Tallinna ühise haigekassa apteek sai värske vaktsiini saadetise eile õhtul kella 8 ajal, kuid vaevalt tund hiljem oli see kõik juba müüdud,“ kirjeldas 2. aprilli Uudisleht olukorda pealinnas. Hiljem asi siiski paranes. Tegelikult korvas puudujäägi vaktsineerimine süstimise teel – seda vaktsiini jätkus ja erinevalt tablettidest oli see tasuta.

Paljud eelistasid siiski tablette, kuna kardeti, et süstimine on valus. „Kaitsesüstimistega tehti algust linna tervishoiu osakonnas Nunne tänaval. Kuna aga süstimissoovijate arv paisus sedavõrd suureks, et tervishoiuosakonna ruumid ei suutnud kogu rahvatungi mahutada, siis toimetatakse nüüd kaitsesüstimisi Vene turul pritsimaja saalis. Paljud, eriti naisperest, ilmuvad süstimisele suure kartusega süstimisnõela piste ees. Neid tuleb arstidel rahustada ja seletada, et süstimine ei tekita vähematki valu,“ kirjeldas Vaba Maa.

Vaktsineerimise soovitamise kõrval rõhutas tervishoiu-osakond, et „tüüfuseohtlikul ajal ei tohi toiduks tarvitada keetmata piima“. Paljud inimesed aga ei joonud enam üldse piima ega julgenud enam süüa ka aiasaadusi. „Talunikud kurdavad, et kui nii edasi kestab, siis peavad nad paratamatult sattuma majanduslikkudesse raskustesse.“

Aprillikuu esimese nädala lõpuks oli linna nakkushaiglas 136 tüüfusehaiget, ent laiaulatusliku süstimise, haigete isoleerimise ja teiste ettevaatusabinõudega suudeti pealinnas tõve massilisele levikule piir panna. Haigla oli siiski valmis veel saja patsiendi vastuvõtuks – vaba ruum saadi tuberkuloosihaigete ajutisest kodusele ravile saatmisest.


Lõpuks tehti kindlaks haiguse võimalik alguskoht – Saku. „Tõenäoliselt sellest ringkonnast kantigi haigus Tallinna. Nagu selgitas linna ümbruse jaoskonna arst dr. Ruubel, põdesid Saku asunduse lähedastes taludes mitmed perekonnad juba ammu tüüfust. Seda aga nii kergel kujul, et inimesed olid suutelised jatkama kergemat igapäevast tööd,“ kirjutas Uudisleht.

Haigestunuid leiti ühtekokku kuuest Saku talust, lisaks veel raudteetöölisi. Selgus ka jahmatav tõsiasi. „Saku taludest, kus leiti suurem tüüfusepesa, on kogu aja linna piima müügile toodud veel ka viimastel nädalatel, kui Tallinnas juba tüüfus avalikuks tuli,“ vahendas Vaba Maa. Piimamüük neist taludest loomulikult keelati, osa inimesi saadeti riigi ja omavalitsuse kulul haiglasse. Viimane ei olnudki alati nii lihtne, näiteks Pelgulinnas keeldus üks ema oma nelja haiget last haiglasse saatmast.

Talud-haigusekolded Sakus pandi sisuliselt karantiini: haigetel keelati liikumine väljaspool kodupiire, sealt pärit lapsi ei lubatud kooli, samuti viidi taludes läbi põhjalik desinfitseerimine.

Märtsis tabas tüüfus ka Tartut, kus haigestus paarkümmend inimest, kellest kaks surid. Sealgi saadi nakkus piimast ning see polnud mitte esimene kord. Ka 1926. ja 1932. aastal levis Taaralinnas piima tõttu tüüfus. Tallinna linnavalitsuse tervishoiu osakonna juhataja dr. Sarv märkis, et „tüüfus esineb meil pea alati, vahetevahel näidates taudilist ilmet suuremates või vähemates lainetes“. Eelmine, väikese ulatusega laine tabas pealinna 1934. aasta sügisel.

Kõhutüüfus

 Kõhutüüfus on soolenakkus, mille tekitajaks on bakter Salmonella typhi. Nakkus levib vee ja toiduga ning inimeselt inimesele. Peiteperiood on 3–60 päeva.
 Kliinilises pildis domineerib veniva kuluga palavik, mis ei alga eriti ägedalt, vaid tõuseb mitme päeva jooksul, spastilised kõhuvalud ning osal haigetest kõhulahtisus. Iseloomulikud on nõrkus, jõuetus, isutus, peavalu, külmavärinad, kurgu- ja lihasevalud, köha.
 Haigus esineb tavaliselt seal, kus on kehvad hügieenitingimused ja puudulik veevarustus. Kõhutüüfusega kaasneb suur suremus, eriti lastel.
 Umbes 5% haigetest jäävad kroonilisteks nakkuskandjateks ning võivad nakatada teisi isikuid isegi aastaid.

Allikas: Terviseamet

Kõhutüüfus Eestis

 Esimesed kõhutüüfuse haigusjuhud registreeriti Eesti- ja Liivimaa kubermangus juba 1879. aastal. Eelmisel sajandil oli suurim haigestumine kõhutüüfusesse 1945. aastal – 1145 haigusjuhtu, seejärel see pidevalt vähenes. Ajavahemikul 1989–1995 registreeriti alla kümne haigusjuhu aastas, 1996–1998 haigestumine puudus, 1999–2011 registreeriti üks kuni kolm haigusjuhtu aastas, millest enamikul toimus haigestumine välisreisil.
 Puhangutena levis kõhutüüfus vee ja toidu kaudu. Viimane veepuhang oli 1984. aastal Lääne-Virumaal saastatud salvkaevuvee kaudu, haigestus 12 inimest. Viimane toidupuhang esines 1975. aastal Viljandimaal restoranis valmistatud saastunud toidu kaudu, haigestus 42 inimest.

Allikas: Terviseamet