Kevadine tüütus — õietolmuallergia
Kuigi kevad koos oma õietolmuga on allergikutele kahtlemata raske aeg, varitsevad päris paljud allergiatekitajad meid aasta ringi. Levinud allergeenideks on näiteks toiduained, tolmulestad, hallitusseened, koduloomakarvad ja ravimid. Allergia sümptomiteks on vesine nohu, aevastamine, pisaravool, köha, astmahoog ja lööve, aga ka nahasügelus.
Millest on allergiad tingitud?
Üha enam on juttu, et see niinimetatud kurja juur peitub muutunud keskkonnas. Ühelt poolt elavad nii lapsed kui ka täiskasvanud aina steriilsemas ümbruses ja ka üldine hügieen on paranenud. Seeläbi puututakse mikroorganismidega aina vähem kokku. Muutunud on ka sooles valitsev bakterite kogukond, mis moodustab sealse mikrofloora ning on immuunsuse tekkeks ülimalt tähtis. Teiselt poolt usutakse, et oma mõju on kemikaalidel ja laialdaselt kasutust leidvatel lisaainetel ehk kõikidel e-ainetel, mis inimese toidusedelis leiduvad.
Uuringud näitavad endiselt, et maalastel esineb allergiaid vähem kui linnalastel, sest maapiirkondades on õhk puhtam ja autosid vähem. Viimane on allergikutele oluline, kuna heitgaaside tahmaosakesed võivad õietolmuallergeenid sügavale hingamisteedesse viia ja seal põletikulisi reaktsioone tekitada. Lisaks puutuvad talulapsed kokku paljude bakteritega juba väga varakult ja söövad linlastest enam oma kodus või lähikonnas kasvatatud säilitusaineteta toitu.
Heinapalavik, astma ja ekseem on pärilikud haigused ja uuringute tulemusel usutakse, et umbes kolmandikul inimestest on allergia kujunemise risk samuti pärilik. Seega on geenidel neis asjus mängida oma, vast keskkonnast isegi suurem roll.
Õietolmuallergia
Kevadisel ajal on kõige raskem ennekõike õietolmu allergia all kannatavatel inimestel. See võib endast märku hakata andma juba märtsist.
Õietolmuallergia avaldub kõige sagedamini pollinoosi ehk heinapalavikuna (silmade, nina ja bronhide reaktsioon õietolmule). Peamised õietolmuallergia põhjustajad on sarapuu-, lepa-ja kasetolm. Varase kevade korral võib sarapuu õitsema hakata juba veebruari lõpus. Kask õitseb mais ning sama kuu lõpus lisandub veel tamme ja võilille õietolm.
Pollinoosi sümptomiteks on rohke vesine eritis ninast, nina-sügelus, ninakinnisus ja aevastamine, mis meenutab väga külme-tusnohu, lisaks pisaravool, silmade punetus ja sügelemine. Astmale on iseloomulik raske vilistav hingamine ja köha. Mõnikord võib katmata kehaosadele, milleks kevadel on tavaliselt nägu ja käed, tekkida punetav ja sügelev lööve.
Õietolmuallergiaga võib esineda ka niinimetatud ristaller-giat, mille korral kutsub allergiasümptomeid esile mõni toiduaine. Ristallergiat tekitab teatav sugulus õietolmude ja toiduainete molekulaarses ehituses. Näiteks võivad kaseallergikud olla ülitundlikud päevalille-, lina-, seesami- ja mooniseemnete vastu.
Ristallergia puhul võib juhtuda, et õietolmuallergia all kannatajad ei saa süüa pähkleid, õunu, viinamarju, kiivit, porgandit, paprikat, tomatit, sellerit, mandleid ja juua kasemahla ning tarbida mõningaid maitsetaimi, näiteks kaneeli, köömneid, pipraid, sinepit, ingverit, kurkumit ja koriandrit. Allergianähte võib tekitada isegi kõige tavalisem kartul.
Ristallergia puhul võib eeltoodud toiduainete söömise tagajärjel tekkida sügelus huultel ja suus, köhatamine, vesine nohu või lööve nahal. Kindlasti tuleb silmas pidada seda, et õitsemise ajal raskendab ristallergia ka põhihaigust.
Kuidas aidata õietolmuallergikutel kevad üle elada?
Õieallergia tippajal tuleks kuivade ilmadega õues viibida ainult siis, kui õietolmu on liikvel kõige vähem ehk hommikuti ja õhtuti. Suureks abiks on aerobioloogiajaama andmed õietolmusisalduse kohta õhus.
Põletikuliste silmade kaitseks peaks kandma päikeseprille. Autoga sõites ei tohiks avada aknaid ning soovitatav on vältida metsas ja heinamaal käimist. Tuleks jälgida, et tuppa ei toodaks urbi ega lõikelilli. Tubasid peaks tuulutama ühe akna kaudu, mille ette tuleks riputada märg lina või spetsiaalne kaitsefilter. Hoolas tuleb olla tolmu pühkimisel ning teha seda kindlasti märja lapiga. Õieallergia ajal ei tohiks pesu õues kuivatada, sest nii jõuab õietolm taas tuppa. Kui väljas käiakse paljapäi, tuleks juuksed enne magamaminekut puhtaks loputada. Ka nina võiks vahetult pärast tuppa sisenemist ära loputada. Kindlasti tuleb kasuks õhupuhastusseadme olemasolu.
Kodustest vahenditest on allergia vastu kõige lihtsam vahend meresoolalahus, millega võib õnnestuda allergeen nina limaskestalt maha pesta. Kui inimene teab, et tal on mingi allergia, on mõistlik kaasas kanda vastavaid tablette.
ABI APTEEGIST ALLERGIA PUHUL:
- SILMATILGAD
Naatriumkromoglükaati sisaldavad silmatilgad pidurdavad histamiini ja teiste põletikku põhjustavate keemiliste ainete vabanemist.
Aselastiinvesinikkloriidi sisaldavad silmatilgad takistavad histamiini ja teiste organismis allergiliste reaktsioonide tulemusena tekkivate ainete toimeid.
Allergodili silmatilgad aitavad kiiresti leevendada silmade allergianähte, nagu punetus, kihelus ja/või vesine eritus. Toime on lokaalne. - ALLERGIAVASTASED TABLETID
Leevendavad histamiini toimel vallandunud allergilisi sümptomeid (toimeained: loratadiin, desloratadiin, klemas-tiin, tsetirisiinvesinikkloriid, ebastiin).
Aastaringse või heinapalavikust tingitud allergilise nohu (riniidi) sümptomaatiliseks raviks.
Allergiliste nahareaktsioonide vähendamiseks. - ALLERGIATEST
Allergiatestide puhul kasutatakse uut patenteeritud tehnoloogiat, mille tulemusena suudetakse allergia vallandunud reaktsioon tuvastada ühe tilga sõrmeotsavere põhjal. Testi võib teha igal ajal, sõltumata söögikordadest, hooajast ja toitumisest. See annab poole tunni jooksul täpse ja usaldusväärse vastuse isegi siis, kui testi tegemise päeval allergia-sümptomeid ei esine. Apteegis müüakse erinevaid kiirteste.
