Nüüd saame lugeda ka Szczygiełi kolleegi Witold Szabłowski reportaaže Hendrik Lindepuu tõlkes. Szabłowski on samuti ajalehe Gazeta Wyborcza nädalalisa Duży Formati mees. Sama pühendunud, sama põhjalik, napp ja mõjuv.

Szabłowski on õppinud ja elanud Türgis ja tema raamat jutustabki Türgist Lääne ja Ida piirimail.

Aumõrvad. Paadipõgenikud. Inimsmugeldajad. Müüdud naised.

Szabłowski pressib kohalikele külje alla, räägib oma tegelaste sugulaste, advokaatide, sõprade ja vaenlastega. Kirjeldab meretuult sadamakail, näitab, kuidas inimsmugeldajate lühikest kasvu boss, suurevõitu mantlis, sigar hallide huulte vahel, kaabu kuklas, turvameeste saatel häirimatult kala ostab, elab ja toimetab. Kuidas iraagi mees, hallineva habeme ja sigarettidest kollaste sõrmedega kõrgesti haritud inglise filoloog Mahmu tõmbab sigareti filtrini ära ja palub Szabłowskil kirjutada, et kohale saadetaks Lääne sõjavägi, kes iraagi mehed kastreeriks, sest oma peresid nad toita ei suuda.

Nimiloos portreteerib Szabłowski meest, kes tegi atentaadi Rooma paavstile. Kurjategija kujunemislugu, taust, tegevus äärmusrühmituses Hallid Hundid. Lugeja näeb vaimusilmas, kuidas mõrvar sel päeval valges pluusis, brauning pintsakutaskus, oma ohvrit ­ootab. Kell 17.17, kui paavst kolme meetri kauguselt möödub, tõstab ta aeglaselt püstoli ja tulistab. Jutt jookseb nagu põnevikus. Vaatenurgad, hingeseisundid, ümbersünnid. Faktid kõnelevad iseenese eest.

Witold Szabłowskit on 2008. aastal tunnustanud Amnesty International. Ta on saanud Beata Pawlaki auhinna, mis antakse välismaa kultuuridesse ja ühiskondadesse süvenevate parimate teoste eest. Suurel Poola ajalehel on võimalust kirjutajale pikalt aega anda. Ja Szabłowski-sugustel selgroogu, et seda välja kaubelda.