Veider one-man-show

Möödunud nädalail rohkesti kõneainet pakkunud “Aadama passiooni” kostüümikunstniku assistent Liina Keevallik kirjeldab suurteose sünniprotsessi.

“Aadama passioon”

Muusika Arvo Pärt. Lavastaja ja kujundaja Robert Wilson. Muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste. Lavakunstnik Serge von Arx. Kostüümid Carlos Soto. Valguskujundus A. J. Weissbard. Lavastaja assistent Tilman Hecker. Dramaturg Konrad Kuhn. Tehniline direktor Mauro Farina. Esitavad Lucinda Childs, Michalis Theophanous, Enro Roosimäe, Erki Laur, Tatjana Kosmõnina, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester jt.

Esietendus 12. mail 2015 Noblessneri Valukojas.

Kõigepealt on hääl. Proovisaali nurgas on ­assistentide parv ümber väikese arvuti, kust kostab Pärdi muusika ning selle peale kõmiseb ülevõimendatud külm bassihääl. Hääl jagab juhtnööre – “Paremale!”, “Aeglasemalt... Liiga aeglaselt!” Hääl võiks olla pärit B-kategooria Hollywoodi lastefilmist, kus ta kehastaks Jumalat. Tuleb tõrrepõhjast ja räägib aegamisi, kaigub üle muusika. On ilmne, et see hääl on mikrofoni ka varem näinud ja suurte ruumide kajaga ammu sõbraks saanud. See kõlab küll jumalateotusena, kuid tundub, et sündinud on uus pikantne heliteos, mille võiks vabalt plaadina välja anda.