Veelgi olulisem oli aga noorte Eesti poliitikute lähetamine Läände ning sõprussidemete vahendamine nende ja Lääne poliitikute vahel. Keegi ei jõua ilmselt üles lugeda neid eri erakondadest pärit noori konservatiive, kes Luksepa sõbralikus kodus peavarju ning õpetust leidnud. Mulle oli ta korraga poliitika õppetooli, Lonely Planeti reisijuhi ning käitumisõpiku eest. Temaga koos sõin esimest korda konnajalgu, kuulasin Andrew Lloyd Webberi ooperit, mekkisin kanget kloostriõlut ning ostsin esimese korraliku lääne ülikonna. Tema päevinäinud Volvoga kolistasime läbi pool Euroopat ja Skandinaaviat. Luksepa soovitus avas meie ees uksi, mis muidu poleks paotunudki.

Luksep oli aktiivselt kaasa löönud Euroopa noorte konservatiivide liikumises ning andis nüüd oma sidemed meile üle, öeldes ilmselt ka oma lääne tuttavatele, et ega need noored habetunud mässajad nii hullud polegi, kui esialgu paistavad. Enamik minu sõpru Rootsi, Soome, Norra, Saksa, Briti ja Hispaania poliitikas on Luksepa vahendatud. Tänane Eesti näeks sootuks teistsugune ning oluliselt viletsam välja ilma Luksepa tööta. Ning kõigele lisaks oli ta lihtsalt väga hea sõber. Tänane Eesti on talle uhke hauamonument.

Wikipedia Peeter Luksepast

Peeter Luksep oli eesti päritolu Rootsi majandustegelane ja poliitik.

Ta lõpetas 1981. aastal Stockholmi kaubanduskõrgkooli.

Peeter Luksep oli moderaatide esindajana aastatel 1991–1994 Riksdagi liige ja 1979–1988 Stockholmi linnavolikogu liige. Aastatel 1979–1992 kuulus ta Eesti Rahvusnõukogu juhatusse ja oli 1990–1992 Eesti eksiilvalitsuses finantsminister. Ta oli üks Baltimaade iseseisvuse toetuseks korraldatud Stockholmi esmaspäevamiitingute algatajaid. Ta oli Eesti Kongressi liige.

Ta oli muu hulgas konsultatsioonifirma Kreab asedirektor ja Rootsi alkoholitootja Vin & Sprit AB asepresident ning Pernod-Ricard Grupi asepresident ühiskonnasuhete alal.