Bigbank 10 ehk kuidas eestlased miljoniga vastu pükse said

Sel nädalal täitus Eesti kõige omanäolisemal finantsasutusel BigBankil pangana kümme aastat. Avaldame mõned markantsed seigad panga ajaloost.
Bigbank kasvas välja 1992. aastal Vahur Volli (44) ja Parvel Pruunsilla (45) asutatud Liivimaa Lombardist, millest sai hiljem Balti Investeeringute Grupp ehk BIG. Sajandivahetusel oli see pisike paarikümne töötajaga laenukontor. Sel oli umbes tuhat klienti, kel puudus ametlik sissetulek või kes jäid pankade uste taha.
Ettevõte võttis võlakirjade müügil raha sisse umbes 20protsendilise aastaintressiga ning laenas välja kuni saja protsendiga.
Keegi ei osanud nuriseda, sest eraisikute laenuturg praktiliselt puudus.
Viimase kaheksa aastaga on Bigbank peaaegu märkamatult laienenud üle Euroopa: lisaks Baltikumile tegutsetakse Soomes, Rootsis, Hispaanias, Austrias, Saksamaal ja Hollandis. 80 protsenti ärist käib väljaspool Eestit.
Kõige keerulisem turg on olnud Hispaania. Bigbanki Madriidi kontoris töötab palju kostariikalasi, venetsueellasi ja kuubalasi.
2010. aastal hakati Hispaanias laene pakkuma ühe sealse suure üleriigilise postkontoriketi kaudu. Girona linnast Kataloonias hakkas laenutaotlusi tulema lausa kümnekaupa ja Tallinnas hõõruti rõõmust käsi kokku. Kokku ligi miljon krooni saadeti Vahemere äärde. Kuid kliendid ei maksnud laene tagasi. Kui Tallinnast neile helistati, väitsid nad, et pole laenu võtnudki! Kuhu siis miljon kadus?