Praegusajal räägib maailmas hispaania keelt üle 590 miljoni inimese ning Hispaania päeva peetakse eri nimetuste all enamikus Lõuna- ja Kesk-Ameerika maades, samuti Ameerika Ühendriikides, kus päeva tuntakse Kolumbuse päevana.

Hispaania köök

Hispaania köögi algupäraks on talupoja lihtne toit, mida valmistati omakasvatatud viljadest ja kariloomadest põhimõttel, et midagi ei tohi raisku minna. Asukoha tõttu on hispaanlaste toidulauda sajandite jooksul mõjutanud roomlastest ja kreeklastest, samuti mauridest vallutajad ning juudid. Suur mõju oli ka koloniaalajastul, sest Ameerikast jõudsid Hispaaniasse nüüdseks igapäevaseks muutunud toiduained, nagu tomat, kartul, paprika, vanill, kakaouba ja šokolaad, millest viimane põhjustas tõelise furoori, sest just Hispaanias prooviti seda esimest korda segada suhkruga, et kakao looduslikust mõrudusest lahti saada.

Hispaaniasse reisides tasuks peale imemaitsvate värskete mereandide ning suurepäraste sinkide ja juustude ära proovida ka mõned tähtsamad kohalikud road. Andaluusiast pärineb rikkalik ja värskendav külm supp gazpacho, mida hakkasid algselt valmistama talupojad, et kuuma päikese käes pikki tunde tööd tehes vastu pidada. Toitev ja kiiresti valmiv roog varustas kurnatud keha vajalike mineraalide ja sooladega ning hoidis seda hüdreerituna. Supi praegust põhikomponenti, Lõuna-Ameerikast pärinevat tomatit, hakati lisama alles 15. sajandi lõpus pärast selle kontinendi avastamist. Üks levinumaid roogasid on tortilla de patatas, mida tuntakse ka Hispaania omleti nime all. Kartuliomletti valmistatakse vahel hommikusöögiks või eelroaks ja nauditakse soojalt, kuid sageli pakutakse seda jahtunult ja väikesteks tükkideks lõigatult just joogi kõrvale tapana. Põhikomponendiks on aeglaselt pannil küpsenud kartulid ja munad, vahel lisatakse hakitud sibulat, paprikat ja vürtsikaid sealihast vorstikesi ehk chorizo’t. Hispaania omletti saab enamikus söögikohtades, seda pakuvad reeglina kõik hispaanlastest sõbrad või tuttavad, kui neile kül-la minna, samuti on see menüüs riiklikel vastuvõttudel.

Valgete ubade ja tuunikalakattega tapad

Tapa on väike suupiste, mida serveeritakse külmalt nii alkohoolsete kui ka mittealkohoolsete jookide kõrvale baarides ja kohvikutes. See võib olla väike võileivake, salati vm toidu portsjon. Nimetus tapas, mis tähendab tegelikult hispaania keeles kaant või katet, tuleneb sellest, et
klaas õlut või veini kaeti kas leiva- või singiviiluga, et kärbsed joogi sisse ei lendaks. Tihti on tapana serveeritud erinevate määretega saiad, millest üks variant on siin.

  • 480 g (2 purki) valgeid ehk võiube
  • 200 g (1 karp) tuunikala õlis
  • 5 anšoovisefileed
  • poole sidruni mahl
  • tšillihelbeid
  • vajadusel oliiviõli ja soola
  • serveerimiseks saia, küüslauku ja oliiviõli, soovi korral kappareid, kuivatatud tomateid või oliive

Kurna oad, aseta koos tuunikala ning konservis oleva õli, anšooviste ja sidrunimahlaga köögi-kombaini, töötle ühtlaseks. Maitsesta tšillihelveste ja vajadusel soolaga. Kui konsistents tundub paks, lisa supilusikatäis või paar oliiviõli.

Serveerimiseks rösti saiaviilud ja hõõru neid poolitatud küüslauguküüntega. Määri peale oamääre, nirista pisut oliiviõli. Peale võid tükeldada ka kuivatatud tomateid või oliive. Kui kasutad kappareid, soovitan need enne pannil õli sees krõbedaks frittida.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid