Põhja Ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kaarel Kallas: „Iga prokurör juhib korraga mitmeid kriminaalmenetlusi ning iga menetlus on erinev. Seetõttu on võimatu numbriliselt väljendada prokuratuuri kulu konkreetse kriminaalasja peale.“

Kes on ülepea kannatanu, kui vanapaar kasvatab oma kasvuhoones salaja enda tarbeks paari kanepitaime? Millist õigushüve sellega rikutakse?

Kaarel Kallas: „Kanepitaimede kasvatamise (KarS §188) kujul on tegemist karistusseadustiku 12. peatükki kuuluva kuriteo koosseisuga, millega kaitstavaks õigushüveks on rahvatervise kaitse. Erinevalt isikuvastastest süütegudest ei ole nimetatud peatükis sisalduvad süüteokoosseisud suunatud konkreetse isiku elu ja tervise kaitsele, s.t konkreetset kannatanut ei ole, vaid kaitstavaks õigushüveks on kollektiivne ehk indiviidiülene õigushüve – rahvatervis: kaitsmisväärseks on tunnistatud määratlemata hulga isikute tervis ning ühiskonna toimimisvõime laiemalt.“
„Kasvatamine kui koosseisupärane kuritegu on lõpule viidud juba seemne külvamisega.“
Põhja Ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kaarel Kallas

Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Helen Uldrich: „Kui inimesed kasvatavad kanepitaimi, mille THC-sisaldus on üle 0,2%, ja teevad seda veel narkootilise joobe saamise eesmärgil ja/või narkootilise aine tootmise ja valmistamise eesmärgil, on tegemist kuriteoga. Kui seadus on ette näinud seda, et kanepitaimede kasvatamine eelnimetatud kujul ja tingimustel on keelatud, siis sellele järgnevad sanktsioonid, mida ei saa eirata ka politsei, kes järgib seadust.“

Kui palju kanepi, unimaguna ja kokapõõsa ebaseaduslikus kasvatamises esitatud süüdistusi kohtusse on jõudnud ja kui sageli on mõistetud karistuseks reaalseid vangistusi?

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik: „Andmed aastatel 2013–2015 jõustunud lahendite kohta on järgmised: süüdi mõisteti 97 inimest. Nendest neljale mõisteti rahaline karistus (vahemikus 320 kuni 1234 eurot), vangistus mõisteti 93-le, keskmine vangistuse pikkus oli 18 kuud, minimaalne 2 kuud, maksimaalne 72 kuud.

Sealhulgas reaalne vangistus mõisteti neljal juhul, osaliselt reaalne vangistus kuuel juhul.
Tingimisi vangistus katseajaga mõisteti 29 juhul ning tingimisi vangistus katseaja ja käitumiskontrolliga (sh osal juhtudel elektroonilise valvega) 38 juhul.

Enamikul juhtudel mõisteti isikule liitkaristus ehk nad mõisteti kanepikasvatamise kõrval süüdi ka muudes kuritegudes, mille eest karistusmäär oli sageli kõrgem kui kanepikasvatamise eest (enamasti Karistusseadustiku § 184 kuriteod)."

Toimetuse märkus: Justiitsministeeriumi vastuses toodud numbrid justkui ei klapi; 4 + 6 + 29 + 38 on 77 ja mitte 93. Oleme palunud ministeeriumil statistikat täpsustada.

Kas Eestis on kedagi kunagi tabatud ka kokapõõsa ebaseaduslikult kasvatamiselt?

Kaarel Kallas: „Teadaolevalt ei ole tabatud kedagi kokapõõsa ebaseaduslikult kasvatamiselt viimaste aastate jooksul.“

Ostes tänavadiilereilt kanepit pidevalt väikses koguses – ehk koguses alla 7,5 grammi –, ei pane isik toime kuritegu, kuigi toetab süsteemselt uimastite levitamisega tegelevaid kuritegelikke ühendusi. Samas paneb isik toime kuriteo, pruukides kas või üht isekasvatatud kanepitaime (sest selle kaal on alati üle 7,5 grammi), kuigi sel juhul kuritegelikud ühendused tema kanepitarvitamise pealt raha ei teeniks. Miks on kanepi ostmine kuritegelikult võrgustikult väikses koguses mittekriminaalne, kuid kanepitaime kasvatamine enda tarbeks jällegi paljude vangla-aastatega karistatav?

Kaarel Kallas: „Kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust, et lubatav on väikeste narkootiliste ainekoguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest.

[–]

Riigikohus on leidnud, et kui leiab tõendamist, et eri ajahetkedel toime pandud narkootilise aine käitlemine on toime pandud jätkuva süüteona, siis käideldud kogused liidetakse. Sellisel juhul on võimalik, et korraga on käideldud väikseid koguseid, mis kokku moodustavad suure koguse.“

Karistusseadustik kõneleb kanepi ja unimaguna ebaseaduslikust kasvatamisest. Mooni ehk unimagunat kasvatatakse Eestis paljudes aedades ilutaimena ning ka kanep (seadus ei täpsusta liiki ega THC-sisaldust) on Eestis vana põllumajanduskultuur. Millisel hetkel muutub mooni või kanepi kasvatamine ebaseaduslikuks ning mida saab aiandushuviline teha, et vältida seadusega vastuollu minemist?

Põllumajandusameti kommunikatsiooni peaspetsialist Annika Kubja: „Õli- ja söödakultuuride alla kuuluv Cannabis sativa L. ehk harilik kanep ja Papaver somniferum L. ehk unimagun on sordilehte võetavate taimeliikide loetelus ning neid võib Eestis turustada ja kasvatada.

Põllumajandusamet kontrollib külviks mõeldud seemne kasvatamist ja külviseemnete turustamist. Turustada on lubatud ainult neid sorte, mille THC-sisaldus jääb normi piiresse. Turustatava seemne THC-sisaldust eraldi põllumajandusamet ei kontrolli. Söötade kontrolliga tegeleb veterinaar- ja toiduamet.“

Helen Uldrich: „Tööstuslik kanep ei ole keelatud, selle aine THC peab jääma alla 0,2%. Politsei lähtub inimlikkusest ja meie eesmärk on selgitada välja, kas taimi kasvatatakse n-ö ilutaimena, pagaritoodetes kasutamiseks või narkootilise aine tootmise ja valmistamise eesmärgil, mis on aga seadusega keelatud.“

Kaarel Kallas: „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §3 teise lõike kohaselt on unimaguna ja kanepi kasvatamine keelatud üksnes narkootilise aine valmistamise eesmärgil. Seejuures sätestab seadus sõnaselgelt, et põllumajandusliku tootmise eesmärgil võib unimagunat ja kanepit kasvatada, ent sel juhul tuleb kasvatamisel järgida Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika asjakohase turukorraldusabinõu nõudeid.

ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtse konventsiooni artikli 1 lõike 1 tähenduses mõistetakse kanepina kõiki taimi perekonnast Cannabis ning unimagunana kõiki taimi taime liigist Papaver somniferum L. Erandina on nimekirjast ja seega ka narkootiliste ainete hulgast välja jäetud Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud kanepisordid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ei ületa 0,2%, ning Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud unimaguna sordid. Eelnimetatud sordilehte on kantud hariliku kanepi (Cannabis sativa L.) teatud sordid ning unimaguna (Papaver somniferum L.) teatud sordid. Kanepi alamliik Cannabis indica sordilehte kantud ei ole.

Karistusseadustiku §188 tähenduses on kuriteona käsitletav nimetatud taimede kasvatamine, millena käsitletakse seemne teadlikku ehk soovikohast külvamist ja taime arengu tagamist. Kasvatamine kui koosseisupärane kuritegu on lõpule viidud juba seemne külvamisega. Kui keelatud taim kasvab looduslikult kellegi kinnisasjal, ei ole see karistusõiguslikus mõttes veel tegu.“

Neid kanepiseemneid, mida müüakse tervisepoodides, võib botaanikaentusiast seega karistust kartmata idandada ja kasvatada?

Helen Uldrich: „Kanepiseemned ei sisalda narkootilisi aineid ning nende müük on legaalne. Neid kasutatakse näiteks lindude toiduks, kanepijahu tegemiseks jm toiduainetööstuses.“

Aga unimagun – kuidas teha vahet lubatud ja keelatud sortidel?

Kaarel Kallas: „Õiguskaitseasutused alustavad kriminaalmenetlust KarS §188 järgi juhul, kui on alust arvata, et on toime pandud kuritegu. Moonide sordimääramisega õiguskaitseasutused ise ei tegele, mistõttu prokuratuur ei ole pädev õpetama, kuidas teha vahet eri moonisortidel. Selle küsimusega tuleks pöörduda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poole.“

Jõgevamaal süüdismõistetud vanapaar kinnitas, et nemad leidsid kanepiseemned Jõgeval müüdud linnusöögipakist. Kas on võimalik, et suure THC-sisaldusega kanepitaime seemned – ehk selliseid, milles THC-sisaldus ületab 0,2% – esinevad tõepoolest vabalt müüdavas linnusöödas?

Helen Uldrich: „Raske hinnata. Kanepiseemned ei sisalda THCd ning neid võib vabalt müüa.“

Kaarel Kallas (tsiteerib pensionäride kohtuotsust): „Kõigi viie kanepitaime näol oli tegemist keelatud kanepisortide hulka kuuluvate taimedega, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli üle 0,2%, s.t täpsemalt 2,4% kuni 4,7%.“

Kas peate võimalikuks, et kunagi legaliseeritakse Eestis väikse arvu kanepitaimede kasvatamine omaks tarbeks?

Kaarel Kallas: „Karistuspoliitika arendamise, sh küsitava võimaliku kanepitaimede oma tarbeks kasvatamise legaliseerimise küsimusega tegeleb justiitsministeerium.“