crazy
ja
mad
kui Arnold Rüütel või Maxima. Pisuke muutus on võrreldes eelmise albumiga „Long Way Down“ aastast 2013 toimunud, aga see on sünkroonis tuulemuutustega, mis üldse sellises kurvameelse ilu-
indie
maailmas toimumas on. Kui eelmise plaadi saundid ja meeleolud olid sarnased näiteks Mumford & Sonsi omadega – ainult et bändi asemel on kaunis noormeees klaveriga –, siis nüüd on helipilt muutunud, laenates pisut juurde mõõdetult tolmuseid löökpille, pehmelt plõksuvaid süntesaatoreid ja ka
R’n’B
elemente.