Tallinna peidetud puupärl - Pelgulinn
Pelgulinn on Tallinna vana eeslinn, ent mitte ikkagi veel väga vana. Veel 150 aasta eest, 1860. aastatel, oli nüüdne Pelgulinna ala metsane ja soine piirkond.
Avastusretke Pelgulinna on hea alustada Põhja-Tallinna kõige kuulsamalt tänavalt, restorane-kohvikuid-vinoteeke täis Telliskivi tänavalt. Mööblimaja juurest hargneb väike Roo tänav, mille alguses, majas number 3, tegutses kunagi kino. Praegu Roo tänaval filme ei näe, küll aga tegutseb mõnikümmend meetrit edasi fotogalerii Positiiv, kus on alati mõne Eesti fotograafi huvitav näitus. Pisike galerii veel kunsti üledoosi ei tekita, nii et juba varem tasuks teha kõne Flo Kasearu majamuuseumisse Pebre tänaval (flokasearu.eu) ja leppida kokku külaskäik noore ja väga põnevate ettevõtmistega kunstniku kodumajja. Kunstnik on teile ise giidiks oma kodus ja täiesti ebamaises aias, mille rajasid sel suvel Korea klassikaliste aedade eeskujul Lõuna-Koreast kohale sõitnud aednikud.
Ent Pelgulinnas on põnev ka siis, kui te ühtegi majja sisse astuda ei taha. Suunduge Pebrelt Ristiku tänavale, möödudes armsast Ristikheina kohvikust, keerake sisse Kolde Puiestee lühikesele jupile, mida mõlemal pool teed palistavad suured puud ja kollased ridamajad. See väga mitte-Eestilik tänav on pärit otsekui mõnest filmist. Enne Teist maailmasõda kerkinud ehitusühingu Oma Kolle majaderühmast on saanud üks Pelgulinna sümboleid. 1924. aastal valminud esimesi maju võib pidada Eesti esimesteks ridamajadeks.
Arhitektuurihuvilisele on tore avastada ka nn Tallinna maju, mille hiilgeaeg jääb 1930. aastatesse. Eenduva kivitrepikojaga kahe- ja kolmekorruselisi puitmaju kerkis erinevate arhitektide projektide järgi igasse Tallinna eeslinna. Pelgulinn on täis ka selle eellasi, lihtsamaid nn Lenderi-tüüpi maju ning esimesi nõukogudeagseid korterelamuid, väärikaid kivimaju kõrgete lagedega korteritega.
Päikeselisel päeval võib jalutuskäigu lõpetada näiteks Stroomi rannas, seal iga ilmaga laineid nautivaid surfareid imetledes. Või siis mõnes mõnusas kohvikus.