Lapsele 93 senti elatist maksev ärimees võib vangi minna
Tänane otsus tähendab, et Andres peab hakkama lapsele lõpuks elatist maksma. Kui ta seda ei tee ning tema kohta tehakse uus avaldus, peab ta vangi minema. Nii selgitas prokurör Ainar Koik nelja lapse isa võimalikku stsenaariumit tulevikus.
Andresel on siiski võimalik 30 päeva jooksul otsus Riigikohtusse edasi kaevata.
Ekspress on kirjutanud miljonärist Andresest, kes kohtuotsuse alusel peaks pojale maksma 296 eurot ja 72 senti, kuid alates 2013. aasta aprillist on Andres sellest kõrvale hoidunud. Oktoobri seisuga võlgneb ta lapsele kokku 18 000 eurot. Andres maksab pojale elatisraha 93 senti kuus ehk umbes 300 korda vähem kui peaks.
Möödunud aastal vahetult enne jõulupühi karistas Harju maakohus Andrest kuuekuulise vangistusega tingimisi üheaastase katseajaga.
Siis algas kohtulahing, kus kohtuotsuse kaebas edasi kord Andres, kord tema abikaasa.
Põhja ringkonnaprokuratuur alustas Andrese suhtes kriminaalasja 2014 suvel. Prokuratuur kahtlustas, et Andres ei maksa lapsele elatist, sest ta varjab oma vara. Nimelt tutvus ekspert prokuratuuri palvel äriregistri teabesüsteemi kantud Andrese ettevõtete majandusaasta aruannete ja pangakonto väljevõtetega. Ta leidis, et Andres on jätkuvalt osanik mitmes majanduslikult heal järjel olevas äriühingus. Andrese äriühingute kontodel liikusid 2013. aastal sajad tuhanded eurod. Arvete kulutusest on näha, et need olid isiklikuks tarbimiseks, näiteks eri söögikohtade arved.
Prokuratuur esitas ärimees Andresele kriminaalsüüdistuse lapse ülalpidamisest kuritahtliku kõrvalehoidmise suhtes mullu suvel. Siis oli mehel lapse ees elatisraha võlgnevust 10 000 eurot.
2013. aasta aprillist 2015. aasta juunini maksis Andres oma teismeea lävele sirgunud pojale summasid, mis jäid 93 sendi ja 9,32 euro vahele. Rohkem kohtutäitur Marek Laanemetsal kätte saada pole õnnestunud. Ta on arestinud mehe pangakontod ja talle kuuluvad äriühingute osad. Täitur on püüdnud neid ka müüa, kuid ostjaid pole olnud. Andres ise pole täituriga mingit koostööd teinud.
Tallinna ringkonnakohus tühistas tänavu veebruaris selle otsuse. Kohus leidis, et lapsele elatisraha maksmata jätmine ei ole karistatav kõikidel juhtudel, vaid ainult siis, kui inimene hoiab maksmisest kõrvale kuritahtlikult ehk teadvalt. Näiteks võib elatisena käsitleda ka lapsega reisimist ja lapsele taskuraha andmist. Ringkonnakohtu meelest ei näita tõendid, et Andrese elatustase võimaldaks lapsele elatist maksta.
„Ta teeb seda ulatuses, mida tema varaline seisund võimaldab,“ hindas ringkonnakohus 93sendise elatise maksmist. Kohtu meelest ei taga elatise maksmist asjaolu, et äriühingutel on hea majanduslik olukord.
Tänavu 6. oktoobril tühistas Riigikohus omakorda ringkonnakohtu otsuse.
Riigikohtu kriminaalkolleegiumile jäi selgusetuks, miks ringkonnakohus ei pidanud Andrese osaühingute osasid tema varaks. Riigikohus leiab, et kui inimene saabki miinimumpalka, siis peab ta kulutama elatisrahaks vähemalt pool oma sissetulekust. Vanem peab enda ja lapse ülalpidamiseks kulutama raha ühetaoliselt.
Riigikohus saatis kriminaalasja tagasi ringkonnakohtusse asja arutamiseks teises koosseisus, kellel oleks „faktiliste asjaolude tuvastamise pädevus“.
21.novembril toimunud istungil teatas Andres kohtus, et ei maksa lapsele raha, sest peab seda „eksabikaasa kättemaksuaktsiooniks.“
Täna tegigi Tallinna Ringkonnakohus uue otsuse ja jättis Harju Maakohtu eelmise aasta 21. detsembri otsuse sisuliselt muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.
Ringkonnakohus ei tuvastanud tõenditele hinnangu andmisel maakohtu poolt tehtud vigu, mis annaksid seadusliku aluse ringkonnakohtul samu tõendeid maakohtust erinevalt hinnata. Asjaolu, et süüdistatav ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et maakohus oleks kohtule esitatud tõendeid hinnanud ebapiisavalt.
Andrese elatisvõlg lapse ees oli 21. oktoobri seisuga 17 734 eurot ja 7 senti.
