Mõnikord võib saatus olla tõesti irooniline. Kaks nädalat tagasi kiitis riigikogu heaks käesoleva aasta riigieelarve ja suure maksumuudatuste paketi (nn kobareelnõu). Reformierakond manas muutused maapõhja, võitles nende vastu riigikogus, leheveergudel ja telekas. Paradoksaalsel moel olid aga need muudatused ja maksureformid kokku kirjutatud, analüüsitud, prognoositud, põhjendatud ja ette valmistatud inimeste poolt, kes vaid mõni hetk varem olid reformierakondlaste sõnul maksu­spetsialistide musternäidised. „Meie inimesed,“ laulaks Chalice siinkohal Jürgen Ligi häälega. Ilmselt minooris.

Vastuolu senise maksupoliitikaga pole

Kõige suurem töökoormus maksutralli köögipoolel langes tegelikult kahele inimesele. Üks neist on Dmit­ri Jegorov, kes aastaid töötas maksuametis kõrgetel kohtadel, siis õppis mõned aastad Norras, kuni 2014. aastal (sisuliselt Jürgen Ligi kutsel) rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika ­asekantsleri kohale sai. „Dmitrile võib küll laigi panna,“ kiitis Ligi tollal Facebookis.

UUEDMAKSUDTULEVAD:Rahandusministeeriumimaksu- jatollipoliitikaasekantslerDmitriJegorovkirjutas kokkuenamuseJüri Ratasevalitsuseuutest maksumuudatustest.

„Väga hea valik,“ tunnustas ka Arto Aas. Teise võtmetegelasena saab osutada rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhile Sven Kirsipuule. Kui välja jätta ­Taavi Rõivase majandusnõunikuks olemise aeg, siis on Kirsipuu ligi 20 aastat rahandusministeeriumis töötanud spetsialist, paljude (ja mis seal salata, tihti Reformierakonna nägu) eelarvete, maksumuudatuste ja reformide oluline kaasautor. Nemad kahekesi koos oma alluvatega töötasid poolteist kuud järjest, sisuliselt ilma puhkepäevadeta ja vahel ligi 16tunniseks veninud tööpäevadega, kuni kõik need suured asjad valmis said. „Maksude kobareelnõu on aasta halvim seadus,“ resümeeris Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Remo Holsmer seda mammuttööd.

RAHUMEELNE ASJAAJAMINE: Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhi Sven Kirsipuu sõnul ei avaldanud uus valitsuskoalitsioon neile kuidagi survet majandusnumbreid ilusamaks kirjutada.
Erinevalt opositsioonipoliitikutest (nõuab veel harjumist, aga jutt käib reformierakondlastest) arvavad nimetatud ministeeriumiametnikud, et tegelikult pole sündinud kokkulepe aga üldsegi mitte kõige halvem. „Ka see koalitsioon liigub tööjõumaksude kahandamise ja tarbimismaksude tõstmise teel,“ viitab Jegorov sellele, et vastuolu senise maksupoliitikaga pole nii suur, nagu vahel arvatakse. Mõnedki asjad olid tegelikult mingil kujul juba töös ka eelmise, Reformierakonna juhitud koalitsiooni ajal. Näiteks veokite maks. Ka aktsiisid. Kõige suurem töö ja ka tehniliselt kõige keerulisem oli ikkagi tulumaksumuudatuste väljatöötamine. „Madalapalgalistele jääb rohkem raha kätte, seegi on olnud eri valitsuste eesmärk juba palju aastaid,“ seletab Jegorov.

„Võin ka kätt südamele pannes vanduda, et meile ei avaldatud survet, et mingeid numbreid ilusamaks kirjutada või prognoose magusamaks teha,“ ütleb Kirsipuu kõrvalt veel ühe olulise detaili. Küsiti igasuguseid asju, tunnistab Kirsipuu, igasuguseid asju ka analüüsiti ja arvutati läbi, aga survet polnud. Mingid asjad, mida ametnikud võib-olla kartsid ja millega nad ise nõus polnud, aga ei tulnud üldse lauale. Näiteks toiduainete käibemaksu langust, millest aastaid räägitud (Keskerakond rääkis kogu aeg, vahel ka sotsid), ei arutatud üheski faasis. „Olin ise spetsialistina koalitsiooniläbirääkimiste juurde kutsutud ja käibemaksu teemat keegi tõsiselt ei tõstatanud,“ meenutab Kirsipuu.

Kõhklemisruumi jätkub

Loomulikult pole ametnikud lollid ja tajuvad üsna hästi, mida võib ja mida mitte. „Kui mõni asi ei lenda, siis seda me ka ei paku,“ möönab Jegorov eri maksumuudatuste võimalikkuse kohta. Näiteks OECD ütleb (ja tundub, et ka Jegorov ja Kirsipuu noogutavad kaasa), et ühed „head“ maksud, mis moonutavad majandust vähe ning ei pärsi eriti ka majanduskasvu, on vara- ja kinnisavaramaksud. Eestis on nende asjade läbiviimine võimatu.

Ametnikud ei pruugi siin tahta viidata konkreetsetele poliitikutele, aga ajakirjanikul on see vabadus olemas ja tegelikult pole ka ju mingi saladus, et nende enda ülemuse Sven Sesteri partei IRLi jaoks on maamaksundus täielik tabuteema. Nii seda ka ei tule.

Mõnes kohas aga ka lihtsalt ei tea. Näiteks ettevõttete uue tulumaksusüsteemi ja sealt prognoositavate tulude osas möönab Kirsipuu, et siin on kõhklemisruumi. „Käitumusliku mõju hindamine on kõige keerulisem asi üldse ja siin on kindlasti suured usalduspiirid,“ räägib Kirsipuu.

Ja lõpuks, kui ka „magusad“ prognoosid ei aita, siis saab appi võtta tehnilised trikid. Seda ka tehti. Näiteks alkoholiaktsiisi ja kütuseaktsiisi tõus lükati 1. jaanuari pealt edasi 1. veebruarile.

Kui rahandusminister Sven Sester detsembri alguses teatas, et automaksu praegu siiski veel ei tule, hakkas opositsioon ennast kiitma.

Sellega „leiti“ 67 täiendavat miljonit. Tegelikult mingit raha muidugi juurde ei tule, see on raamatupidamistrikk, mille abil saab näidata 2016. aasta eelarves täiendavat tulu – ilma selleta oleks Ratase valitsuse maksuplaan ja eelarve käesoleval aastal sirgelt miinuses. Veidi demagoogiline võte.

Aasta lõpus eelarve tegemine on rahandusministeeriumi jaoks alati kiire aeg. Nüüd lisandunud maksumuutused jooksutasid lõpuks ka ametnikud punasesse. Ajast tuli puudus. Kui rahandusminister Sven Sester detsembri alguses teatas, et automaksu praegu siiski veel ei tule, hakkas opositsioon ennast kiitma. Näiteks Maris Lauri, Arto Aas ja Taavi Rõivas tviitisid, kuidas opositsiooni hea töö automaksu edasi lükkas.

Sisuline põhjus oli proosalisem: lihtsalt ei jõutud. „Lõpusirgel laekusid meile paljud ideed ja ettepanekud. Selleks analüüsiks aga ei olnud enam füüsiliselt aega. Ütlesin ministrile, et me lihtsalt ei jõua valmis, “ meenutab Jegorov.

Nii läkski. Automaks tuleb, aga mitte praegu. Sama võib öelda „pangamaksu“ või „pangalõivu“ kohta – nimi on praegu niikuinii lahtine – ka seda hakkavad ametnikud tegema, aga alles sellel aastal. Ja suhkrumaksuga töö veel käib. Jegorovil ja Kirsipuul on igal juhul veel tükk aega käed-jalad tööd täis.