Keenia ülemkohus otsustas eelmisel nädalal tühistada augustikuiste presidendivalimiste tulemused – ajalooline otsus, millesarnast on maailmas varem teinud vaid kolm riiki. Opositsiooni pooldajad tähistavad demokraatia võidukäiku, samas kui tühistatud valimised võitnud Uhuru Kenyatta nimetab otsuse teinud kohtunikke pättideks. Tegu on kahtlemata Keenia ajaloo kõige dramaatilisemate valmistega. Kuidas me siia jõudsime?

Igal viiendal aastal toimuvad Keenias valimised, kus korraga valitakse nii president kui ka parlament. 2017 on valimiste aasta. 8. augustil avati valimisjaoskonnad hoolimata valimispäevale eelnenud skandaalidest. Kõik algas relvastatud rünnakuga asepresidendi maakodule vaid kümme päeva enne valimisi. Mitu tundi kestnud dramaatiline piiramine kulmineerus sellega, et tulevahetuse lõpus avastati, et eeldatud relvastatud grupi asemel oli kogu rünnaku taga vaid üks mees. Kuna asepresidendi kodu peaks olema üks riigi paremini turvatud kohti, šokeeris juhtum kogu Keeniat. Järgmisel päeval tabas aga valimisteks valmistuvat riiki veel põrutavam löök – kogu valimiste IT-süsteemi eest vastutanud ametnik leiti tapetuna. Opositsioon asus valitsevat parteid mõrva korraldamises süüdistama, kahtlustades mõrva tagamaades valimistulemuste võltsimise soovi. Valitsuspartei lükkas kõik süüdistused tagasi väites, et tegu on opositsiooni odava propagandaga.

Keeniast sai neljas riik kogu maailmas Austria, Maldiivide ja Ukraina järel, kus kohus on presidendivalimiste tulemused tühistanud.

Pärast neid kahte juhtumit läksid keenialased 8. augustil valimiskastide juurde väga kõhkleval sammul. Kaks päeva pärast hääletamise lõppu kuulutati aga võimul olnud president Uhuru Kenyatta taaskord valimiste võitjaks. Kenyatta partei võitis ka enamuse kohti parlamendi alamkojas, senatis ja mitmetes regionaalsetes valitsusorganites. Opositsioon kuulutas valimistulemused ruttu jamaks, pöörates tähelepanu valimistulemuste edastamises toimunud vigadele. Kiiresti pöördus opositsioonipartei ka Keenia ülemkohtu poole, süüdistades valimiskomisjoni tulemuste võltsimises. Kohtuasja teisel poolel on lisaks valimiskomisjonile ka president Uhuru Kenyatta. Kumbki pool palkas riigi parimad juristid ning kaks nädalat järjest lahutas keenialaste meelt sõnasõda keeruliste juriidiliste terminite ja kõrgtasemelise ingliskeelse sõnavaraga.

1. septembril tühistaski Keenia ülemkohus vastupidiselt kõikidele ootustele valimiste tulemused. Tühistamise põhjus tundub olevat väga lähedalt seotud valimiskomisjoni IT-juhi mõrvaga. Kohtu sõnul oli üheks peamiseks põhjuseks valimiste tühistamisel tehnoloogilised asjaolud. Kas võis juhtuda, et mõrvaga seotult kompromiteeriti valimiskogu IT-osakonda? Lõplikku tõde on muidugi võimatu teada, aga minu sisetunne ütleb, et need kaks asja on omavahel seotud. On võimalik, et ta keeldus koostööst teatud elementidega, kes tahtsid valimistulemusi mõjutada. Seda, kes need “elemendid” on, ei tea aga keegi ning kogu juhtum on saladuse looriga kaetud. Kas ka asepresidendi kodu rünnak võis olla valimistulemustega seotud?

Kogu maailm – ja eriti Aafrika manner – oli tulemuste tühistamisest šokeeritud. Keeniast sai neljas riik kogu maailmas Austria, Maldiivide ja Ukraina järel, kus kohus on presidendivalimiste tulemused tühistanud. Ka mind isiklikult tabas kohtuotsus tohutu üllatusena, aga positiivse üllatusena. Otsus sümboliseerib, et Keenia on saamas küpseks, demokraatlikke väärtusi ja seadusandlust austavaks riigiks. Teistel Aafrika riikidel oleks sarnases olukorras valimistulemuste tühistamine olnud pea võimatu ning Keenia on nüüd teistele heaks eeskujuks.

Hoolimata positiivsest on otsusel olnud ka palju negatiivseid tagajärgi. Järsult langesid aktsiate hinnad Nairobi börsil ja Keenia shillingu väärtus kukkus. Ka Keenia üks peamisi sissetulekuallikaid, turism, sai valimiste tõttu löögi ning välismaised otseinvesteeringud on ootel kuni valimistega seotud elevus taandub. Riik peab ka valimistega seotud kulutused uuesti tegema – resurssid, mida muidu oleks võinud kasutada riigi arenguks. Aga nagu öeldakse: demokraatia ei ole odav lõbu. Keenia olukord demonstreerib seda hästi.

“Aga mis saab järgmiseks?” on miljoni dollari küsimus igaühe peas. Keenia on vastupidav riik ja on saanud hakkama tõsiste probleemidega alates 2007–2008 valimisjärgsest vägivallast kuni naaberriigist Somaaliast pärineva Al Shabaabi terrorirünnakutega. Väljakutsetest hoolimata on meie riigist tulnud Nobeli preemia laureaate, suurepäraseid jooksjaid, tuntud akadeemikuid ja teisi mõjukaid inimesi. Keenialasena usun, et toimuvad uued valimised ja Kenyatta võidab taaskord. Sel korral ei ole enam opositsioonil õigust tulemusi vaidlustada, kuid suure tõenäosusega katsetavad nad seda uuesti, ilma tulemusteta. Kenyatta võidab taas, kuna teda toetavad piirkonnad on rahvarohked, samas kui opositsioonipiirkondades elab vähem valijaid. Samas on võimalik, et ma eksin. Lõplik tõde selgub 17. oktoobril, mil toimuvad uued valmised.

Eestlasena Keenia valimismöllus

Olle Kaidro, MTÜ Mondo vabatahtlik Keenias

Viibisin kevadel Keenias Eesti Välisministeeriumi ja MTÜ Mondo arengukoostöö projekti raames ettevõtluse spetsialistina, et nõustada Shianda külas kohalikku 300-liikmelist põllumajandusühistut. Küla keskel asuvas punases friikartulikioskis arutasid kohalikud mehed iga päev valimiste teemal ja oli selge, et enamik kohalikust luhya rahvast pooldas Raila Odinga poolt juhitud opositsiooniparteid. Minu sealoleku ajal käis Shianda külas ka president Uhuru Kenyatta. Kenyattat tuli vaatama küll hulgaliselt inimesi, kuid rahva poolehoid oli pigem tagasihoidlik.

Võib öelda, et keenialane on poliitikas väga kirglik ja arutelud olid vägagi teravad. Erakondade sisevalimiste ajal muutus ka minul ühistuga asjaajamine keerulisemaks – kohalikud kandidaadid andsid rahvale kõiksugu lubadusi ja nii lubasid kandidaadid ka paljud ühistu probleemid ise ära lahendada. Kes lubas ühistu munainkubaatorite jaoks inverteried ja kes sularaha. Minu korraldatud koosolekud teemal, kuidas midagi saavutada lõppesid tihtipeale ikkagi aruteluga, milline kandidaat mida on lubanud. Jäi mulje, et poliitikutel väga konkreetset sõnumit rahvale ei olnud – ühe kandidaadiga vesteledes oli tema arvamuseks, et kes rahvale kohe enne valimisi rohkem raha kätte annab, see ka võidab ja sõnum polevatki oluline. Räägiti palju ka sellest, et kui hea elu saab olema kui võimule pääsetakse. Mis on ka tõsi, sest teadaolevalt on Keenia parlamendiliikmed ühed Aafrika paremini tasustatud poliitikud, teenides üle 5000 euro kuus. Nii rääkiski kohalik kandidaat võimule pääsemisest sama õhinaga kui lotovõidust.

Iga päev sõitsid küla tänavatel inimesi täis autod, katustel suured kõlarid, milledest lasti muusikat ning karjuti erinevaid poliitsõnumeid. Sain ka teada, et boda ehk mootorrattatakso juhid on Keenias ühed kirglikuimad valijad. Nii seisidki mootorratastel ühel pool teed opositsoonipartei NASA toetajad ja teisel pool teed võimuloleva Yubilee toeatajad, kes siis mõistagi omavahel läbi ei saanud ja üksteise peale luhya keeles karjusid.