Dalai-laama käib Riia vahet venelaste pärast
Kas kolmas maailmasõda tuleb? Miks sünnib Tõvas nii palju selgeltnägijavõimetega lapsi?
„Peame uurima!“ naerab kõrge Tiibeti usujuht dalai-laama.
Ta on kolm päeva järjest pidanud Riias kolmetunniseid loenguid tuhandetele inimestele. Aga ta ei paista põrmugi väsinud. Küsimusi muudkui sajab.
Vene popmuusika eliit käis Jossif Kobzoni ja Alla Pugatšova tuules tosin aastat Jūrmalas Novaja Volna festivali pidamas. Sellele pani piiri alles Venemaa okupatsioon Krimmis ja Läti viisakeelud mitmele Vene superstaarile. Staarid kolisid üle Sotši.
2013. aastal esines ta täismajale Arēna Rīga hallis (14 500 kohta). Pool aastat hiljem oli ta uuesti Riias, jagades oma õpetusi kahel päeval.
2016. aastal oli ta jälle kaks päeva publiku ees Skonto hallis.
Dalai-laama toob saalid täis
Ajal, kui aina enam tõusevad esile uue aja religioonid, kus kõik on segamini mikserdatud just nagu muna, suhkur, jahu ja sooda keeksitainas, on dalai-laama nime abil endiselt võimalik saal täis müüa.
Dalai-laama-nädalavahetuse kalleim pilet maksis 150 eurot (odavaim 40), õpetusloenguid oli kolmel hommikupoolikul ning viimasel päeval vastas kõrge vaimulik publiku küsimustele. Kui Tiibeti usujuhi esinemised lõppevad, loetakse lavalt ette kulud-tulud. Dalai-laama puhul olgu kõik avalik, rõhutab paberit hoidev daam. Nädalavahetuse kogukulu oli 294 000 eurot, piletimüügist teeniti 228 000.
Vahe katavad mitmete organisatsioonide annetused, lisab proua.
Siis on lava vene rokilegendi Boriss Grebenštšikovi päralt. Ta on dalai-laama isiklik sõber ja Riias alati kohal, kui Tiibeti pühamees õpetusi jagama tuleb.
Dalai-laama käib Lätis nii sageli, sest Venemaale teda ei lubata.
Ajad on muutunud, esimest korda käis usujuht Nõukogude Liidus 1979. aastal, kui ta oli teel Mongooliasse ning tegi peatused Moskvas ja Ulan-Udes, budistlikus Burjaatias. See kõik oli mitteametlik.
Kolm aastat hiljem oli ta uuesti Burjaatias.
Venelased avaldasid mokaotsast toetust Tiibeti eksiilvalitsusele Indias Dharamsalas, aga peagi said tiibetlased aru, et see kõik oli vaid bluff. Reaalselt Hiinaga vastuollu minna Moskvas keegi ei tahtnud. 98 protsenti tiibetlasi elab Hiina poolt okupeeritud Tiibetis, seal toob isegi dalai-laama foto omamine kaasa suuremat sorti pahandused.
Perestroika ajal hakati Nõukogude Liidus taastama vanu budistlikke templeid, eriti innukalt Burjaatias.
Venemaal elab tänapäeval 1,3 miljonit inimest, kes järgivad Tiibeti budismi õpetusi. Peamiselt Tõvas ja Burjaatias, kuhu sajandite eest jõudsid misjonärid Mongooliast ja Tiibetist ja suutsid iidse õpetuse seal kodustada.
Jeltsini ajal oli dalai-laama Venemaal sage külaline, esines isegi riigiduumas. Hiina hääl maailmas ei maksnud veel suurt midagi ning Venemaad kõrge Tiibeti vaimuliku külaskäigud ei häirinud.
Kuid 2004. aastast saadik pole dalai-laama enam Venemaa viisat saanud. Venemaa hoiab suhteid Hiinaga ning dalai-laama toetamine või tema tegevuse soosimine ei jääks ametliku Hiina poolt karistuseta.
Riias ütleb dalai-laama pressikonverentsil, et Venemaal elavatel budistidel on liiga kallis sõita Indiasse, kus asub Tiibeti eksiilvalitsus ja dalai-laama peakorter. Nii on ta valinud Riia, mis on Venemaale lähim pealinn, kuhu teda lubatakse, ning jagab seal oma õpetusi nüüd juba igal aastal.
Korraldajad on kolm budistlikku keskust Venemaalt, ka publik on suures osas Venemaalt kohale sõitnud. Korraldus on range ja logisev nagu venelastel kombeks.
Ametlikke kohtumisi Läti poliitikutega Riias dalai-laamal pole. Ta istub korraks ühise laua taha kolme Balti riigi parlamentide esindajatega, Eestist on kohal Riigikogu Tiibeti toetusrühma liikmed.
Dalai-laama on popstaar, esinenud Apple’i reklaamkampaanias, astunud lavale suurtel rokifestivalidel, tervitanud popmuusikuid Bonost Beastie Boysini. George W. Bush julges minna Hiinaga nii nugade peale, et võttis 2005. aastal dalai-laama Valges Majas vastu kümmekond päeva enne lendu Pekingisse Hiina liidritega kohtuma. Ka Barack Obama oli valmis dalai-laamaga kokku saama.
2011. aastal sündis Tiibeti ajaloos erakordne otsus – dalai-laama loobus ilmalikust võimust ning jätkab ainult usuliidrina. Ilmalik võim on Dharamsalas asuva eksiilvalitsuse käes, mida juhib eksiilis elavate tiibetlaste poolt valitud peaminister Lobsang Sangay, Harvardi ülikoolis õppinud jurist.
Riias rõhutab dalai-laama korduvalt, et on nüüd poliitikast eemal ja tegeleb vaid usuküsimustega.
Laama lapsepõlv
Kui ta Riias lavale astub ja kolm tundi järgemööda loengut peab, ei reeda miski, et tänavu suvel lõikas ta Indias väljakutäie rahva ees lahti oma 82. sünnipäeva tordi. Jutt voolab katkematu joana nagu vulisev mägijõgi.
Kõrgesse ametisse valitud XIV dalai-laama pärines 16-lapselisest perest ning suutis paariaastaselt munkadest koosneva valimiskomisjoni ära veenda. Talle näidati mänguasju ning väike poiss eristas pakutute hulgast eksimatult tema eelkäija XIII dalai-laama lelud ning kuulutas: „Need on minu!“ See oli piisav tõestus: laps on eelmise dalai-laama ümbersünd. Järgnesid pikad õpinguaastad Tiibeti pealinnas Lhasas.
1959. aastal põgenes dalai-laama Tiibetis puhkenud rahutuste ajal üle piiri Indiasse ning asus seal Dharamsalas juhtima Tiibeti eksiilvalitsust. Hiina poolt okupeeritud Tiibetisse pole ta pärast seda enam pääsenud.
Kui esimene loenguvoor läbi, on ta veidi kohmakas, aga kohe on tema ümber abilised, valmis käe alt toetama, et ta jumala eest pikali ei kukuks.
Must limusiin on toodud halli otse lava taha ning enne, kui publik jõuab lava ees mobiiltelefonid filmimisrežiimilt välja lülitada, on pühamees läinud.
Ta ei räägi peaaegu midagi Tiibetist, mainib, et Hiinast on saanud kõige suurema budistide arvuga riik. Väga vähe on saalis näha 1990ndate loosungit „Free Tibet!“.
Dalai-laama jagab õpetusi tiibeti keeles, saali on üles seatud raadiosaatjad, raadiokanalitest on võimalik kuulata tõlget inglise, vene, mongoolia, läti ja eesti keeles.
Tekstid on vanad, 8. sajandist ja 11. sajandist, aga teema publikule köitev: kuidas sündida järgmises elus kõrgemal tasemel. „Ka inimesena sündimine on hea sünd!“ ütleb dalai-laama.
Läti televisioonile antud intervjuus kurdab dalai-laama, et maailma liidrid mõtlevad jälle samal kombel kui 20. sajandi alguses – see viis lõpuks esimese ja teise maailmasõjani.
„Kuidas lõdvestuda, et olla õnnelik?“ küsib üks proua.
„Lihtsalt lõdvestuge! Kui asi ei ole väärt muretsemist, ärge muretsege. Ja kui see mure on nii suur, et mööda ei lähe, siis pole samuti mingit mõtet muretseda.“
Skonto halli publik kuuleb dalai-laama suust, et elu mõte on olla õnnelik.